Siuru (kultuurikeskus)
See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2024) |
Siuru on 2020. aastate teises pooles Tartusse ehitatav ning holistiliselt rohekoridore järgiv kogukas avalik hoone, mis hakkab mahutama Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi.[1]
| Siuru | |
|---|---|
| Süku – südalinna kultuurikeskus | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Tartu |
| Ehituse algus | 2026 |
| Avamine | 2029 |
| Maksumus | 88,4 mln € |
| Aadress | Vanemuise 1 |
| Koordinaadid | 58° 22′ 43,7″ N, 26° 43′ 35,8″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Kõrgus | 20 m |
| Vundamendi pindala | 21 850 m² |
| Korruseid | -2/4 |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt |
3+1 arhitektid Kino maastikuarhitektid |
 | |
| www.threeplusone.ee | |
Siuru kirjandusrühmituse järgi nime saanud keskuse juhiks on 2024. aasta veebruarist Aavo Kokk.
Kirjeldus
muudaLugemissaalidega raamatukogule ja näitusesaalidega kunstimuuseumile lisandub kahe saaliga mitmeotstarbeline ürituste keskus. Suures saalis saab korraldada kontserte, etendusi ja konverentse. Väikese saali juures hakkab tegutsema telestuudio Eesti Rahvusringhäälingule. Kolme suunitluse hulka on arvestatud väärtfilmikino, tööruumid ja kaks toitlustuskohta. Maa alla rajatakse sõiduautodele üle paarisaja ja mikrobussidele alla kümne parkimiskoha, hoone ümbrusse tekkib üle viiesaja jalgrattakoha. Üle-eestilise kokkutulemise paigana edendatakse kvartalit kaasaegsete lahendustega terviklikuks kultuuriliseks tõuke- ja tõmbekeskuseks Lõuna-Eestis.[2]
Ehitusprojekt teostatakse vastavalt 14. juulil 2023 avalikustatud arhitektuurikonkursi võidutööle "Paabel" (3+1 arhitektid).[3][4] Maastikuarhitektuuri osa sellest kujundasid Kino Maastikuarhitektid. Kesklinna park kahandatakse tarindustööde käigus Teises maailmasõjas hävitatud klassitsistliku kaubahoovi[5][6] kunagise krundi piiresse, mis külgneb tänaseni Poe tänavaga. Vallikraavi tänava algusse luuakse jalakäijatele kõnnitee (kunsti- ja mängutänav), mis hakkab eraldama laiemat pargiala ja ehitist. Elurikkusega arvestavad rohealad säilivad Küüni tänava ääres kõrghaljastusena ning turuhooneesisele rajatava väljaku tagusel ürgsema madalama haljastusena. Emajõeni rajatakse Vabaduse puiesteed ületav peaväljak, mis astmestikuna jõuab kaldani, eelduste kohaselt saaks sealt lähtuma püsiv randumissild väikelaevadele.
Paviljone meenutavate külgedega ning eenduva ülemise korrusega hoone esinduslikkus on eelkõige rõhutatud jõepoolsel küljel. Suviti üleni rohelusega kaetud katusemaastikult ning katusekohvikust ja väliterrassidelt avaneksid vaated Emajõele, Ülejõele, Kaarsillale, vanalinnale ja Toomemäele. Inimestele luuakse liiklemiseks eriilmelised frondid kui ka promenaad, peamine sissepääs hakkab fuajeesse avanema esindusväljakult. Turuhoone ette moodustub turuplats, kus on ruumi nii välimüügile, kalaturule kui tegevuste jaoks noortele.
Tähtsus
muudaEesti Vabariigi parlamendi Riigikogu täiskogu otsusega ja eelnõu lõpphääletusega määrati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas prioriteedilt esimeseks Tartu Kesklinna loodav kultuurikeskus.[7]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Tartu: Südalinna kultuurikeskus". www.tartu.ee. Tartu Linnavalitsus. 2023.
- ↑ "SÜDALINNA KULTUURIKESKUS Tartu linna ettepanek Riigikogu kultuurikomisjonile riiklikult tähtsa kultuuriobjekti osas" (PDF). www.tartu.ee. Tartu Linnavalitsus. 2020.
- ↑ "SÜKU: Tartu Downtown Cultural Centre". www.threeplusone.ee. 3+1 arhitektid. 2023.
- ↑ "Tartu kuulutas välja Süku arhitektuurivõistluse võidutöö". www.err.ee. Eesti Rahvusringhääling. 14. juuli 2023.
- ↑ "FOTOD ⟩ Keskpargi ala kannab endas hindamatut kultuuripärandit". tartu.postimees.ee. Tartu Postimees. 16. aprill 2021.
- ↑ "Tartu lood: kaubanduselu tuiksoon Kaubahoov". blog.ra.ee. Rahvusarhiivi ajaveeb. 31. oktoober 2018.
- ↑ "Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimetamine". www.riigikogu.ee/fookusteemad. Riigikogu fookusteemad. 13. september 2021.