Silja Line

Tallink Silja Oy
Asutatud	1957
Peakorter	Espoo, Soome
Valdkonnad	laevandus
Emaettevõte	Tallink
Koduleht	http://www.tallinksilja.com

Silja Line on Soome päritolu kaubamärk, mis kuulub Eesti reederile Tallink Grupp Silja Line'i kaubamärgi all sõidab neli parvlaeva kahel liinil: Turu–Mariehamn–Stockholm ja Helsingi–Mariehamn–Stockholm.

Silja Line'i ajalugu

Silja Line'i asutamine

1957. aastal asutati Oy Siljavarustamo/ Ab Siljarederiet. Laevafirmal oli kolm omanikku (Suomen Höyrylaiva Osakeyhtiö, Stockholms Rederi Svea, Bore Ltd), kes olid otsustanud uue firmana oma jõud ühendada. Järgneva aastakümne jooksul ehitati Oy Siljavarustamole viis parvlaeva, mis panid ühtlasi aluse parvlaevaliiklusele Soome ja Rootsi vahel.

Konkurentide tekkimine ja uued laevad

1967. aastal asutasid kolm konkureerivat laevaettevõtet ühisettevõtte Viking Line, millest kujunes Silja Line'i peamine rivaal Läänemerel 20. sajandi lõpuni. Oy Siljavarustamo kolm omanikettevõtet nägid konkurendi tekkimises ohtu ja tihendasid omavahelisi sidemeid. Sel ajal võeti kasutusele ühine kaubamärk Silja Line ja tänapäevane hülgepeaga logo. Prantsusmaalt telliti kaks uut reisilaeva, mis pidid alustama aastaringset liiklust liinil Helsingi–Stockholm, kus varem talvel reisilaevaliiklust ei olnud. 1980. aastal müüs üks kolmest Silja Line'i osanikust oma aktsiad ülejäänud kahele osanikfirmale ja lõpetas omapoolse reisilaevaliikluse. Aasta hiljem alustasid järjekordsed uued reisilaevad liiklust Helsingi–Stockholmi liinil, mis viis reisijate arvu 45% kasvuni.

Omanikettevõtete lõplik ühinemine ja promenaadiga laevad

1990. aastal ühinesid kaks Silja Line'i omanikettevõtet ning võtsid kasutusele ettevõttenime EffJohn. Samal aastal hakkas Helsingi–Stockholmi liinil sõitma Silja Serenade, millest sai tol ajal suurim parvlaev maailmas. Reisilaeval oli ennenägematu uuendus, mitut tekki läbiv läbi laeva kulgev 140 meetri pikkune promenaad, mida polnud varem laeval nähtud. Samasugune promenaad ehitati ka Silja Serenade'i sõsarlaevale Silja Symphony, mis valmis 1991. aastal ning mis saadeti samuti Helsingi–Stockholm liinile. 1993. aastal renditi Europa, mis oli algselt ehitatud Viking Line'ile, kuid too laevafirma oli sattunud rahalistesse raskustesse ega suutnud laeva eest maksta. 1995. aastal sai firma ametlikuks nimeks Silja Oy Ab. Kolm aastat hiljem muudeti nime uuesti, uueks nimeks sai Neptun Maritime.

Laevafirma 21. sajandi algul

1999. aastal omandas rahvusvaheline firma Sea Containers enamuse Silja aktsiatest. Aasta hiljem avati Tallinn–Helsingi kiirlaevaliin, mida hakkasid teenindama SuperSeacat kiirlaevad Silja Line'i kaubamärgi all. Taas vahetati ka firmanime, uueks nimeks sai Silja Oyj Abp. Uue omaniku all toimis reisilaevaliiklus hästi ja oli ka majanduslikult tasuv. Kuid Silja Line'i omanik Sea Containers oli vaatamata oma tütarettevõtte headele majanduslikele tulemustele kahjumisse jäänud ning oli sunnitud Silja Line'i müüma.

Tallinki omanduses

2006. aasta mais ostis Eesti laevakompanii AS Tallink Grupp Sea Containersilt Silja Line'i. Tallinki omandusse läksid Soome ja Rootsi liinide reisilaevad ning kaubamärgid Silja Line ja SeaWind Line. SuperSeaCat jätkas iseseisva firmana, kuid majandusraskused kulmineerusid sellega, et 2008. aasta lõpus läks SuperSeaCat pankrotti.

Tallink ühendas oma Soome ja Rootsi kontorid Silja omadega, et kaks ettevõtet struktuurselt ühendada ja kulutusi kokku hoida, ning võttis kasutusele kaubamärgi Tallink Silja. Ühendatud tütarettevõtted nimetati vastavalt Tallink Silja Oy ja Tallink Silja Ab. Tallink Silja Oy juhiks sai Tallinki juhatusliige Keijo Mehtonen ja Tallink Silja Ab juhiks sai Kadri Land. Silja Line'i varasem juht Antti Pankakoski lahkus firmast ja ka kommunikatsioonijuht Tuomas Nylund vallandati umbes aasta pärast ja asendati Toomas Vilosiusega. Vallandatud Nylund asus tööle konkureerivas Viking Line'is.

Laevastiku uuendamine

2007. aasta alguses teatas Tallink, et Galaxy asendab Turu–Stockholmi liinil Silja Festivali 2008. aastal. Ajaleht Turun Sanomat sai intervjuus Tuomas Nylundiga teada, et Galaxy viiakse Silja Line'i kaubamärgi alla. Plaanitud vangerdus leidis aset juuni lõpus ning Silja Festival saadeti Tallinki kaubamärgi all Riia–Stockholmi liinile.

Laevastik

Praegune laevastik

Vaata ka Tallink – Tallinki praegune laevastik

Laev	Laeva tüüp	Ehitusaasta	Laevastikus alates	Kogumahutavus brt	Reisijakohti	Liin	Lipp
Silja Serenade	Parvlaev	1990	1990–	58 376 GT	2852	Helsingi – Maarianhamina – Stockholm	Soome
Silja Symphony	Parvlaev	1991	1991–	58 376 GT	2852	Helsingi – Maarianhamina – Stockholm	Rootsi
Baltic Princess	Parvlaev	2008	2013–	48 915 GT	2800	Turu – Långnäs / Maarianhamina – Stockholm	Soome

Endine laevastik

Laev	Ehitusaasta	Aastad laevaliikluses	Kogumahutavus brt	Praegune omanik/staatus
Wasa Queen	1975	1993–2001	12 348 GT	Kannab praegu nime Arberia.
Finlandia	1981	1981–1990	25 905 GT	Sõidab Nice-Bastia liinil ja kannab nime Moby Dada.
Silvia Regina	1981	1981–1991	25 905 GT	Kannab nime Stena Saga.
Silja Karneval	1985	1985–1994	12 281 GT	Kandis varem nime 1985–1992 Svea. Praegune nimi Mega Smeralda.
Silja Star	1980	1990–1991	15 598 GT	Endine Viking Sally, seejärel Wasa King ja viimaks Estonia.
Finnjet	1977	1987–2005	32 490 GT	Lammutati Indias 2008. aastal.
Silja Scandinavia	1992	1994–1997	35 285 GT	On Viking Line'ile kuuluv parvlaev nimega Gabriella.
Superseacat Four	1999	2000–2006	4 465 GT
Superseacat Three	1999	2003–2006	4 465 GT
Superseacat One	1997	2004–2005	4 465 GT
Silja Opera	1992	2002–2006	25 611 GT	Praeguse nimega Louis Cristal.
Silja Festival	1986	1986–2008	34 414 GT	Varasem nimi Wellamo, 2008. aastal müüdi Silja Line'i emaettevõttele, Tallink 2015. aastal müüdi Bridgemans Services Ltd-le, praegune nimi Mega Andrea.
Silja Europa	1993	1993–2013	59 912 GT	Alates 2016. aastast Tallink.
Galaxy	2006	2008–2023	48 915 GT	Alates 2023. aastast Tallink.

Vaata ka

Viking Line – peamine konkurent Soome ja Rootsi vahel

Välislingid

Tallink Grupi koduleht
Silja Line'i fännilehekülg, administraatoriks Sami Koski (soome keeles)