Vikipeedia

Sile disain

Sile disain (inglise keeles flat design) on minimalistliku kasutajaliidese disainikeel, mida kasutatakse peamiselt graafilise kasutajaliidese disainis, nagu näiteks veebi- või mobiilirakendustel, aga ka visuaalmeedias, nagu näiteks plakatite disainis.

Määratlus ja eesmärk

muuda

Flat-disain on disaini stiil, mis rõhutab kolmemõõtmelisust loovate disainielementide minimaalset kasutust, nagu näiteks varjud, värvide sujuvad üleminekud (inglise keeles gradient) ja tekstuurid[1]. See suunab kasutama minimalistlikult lihtsaid elemente, kirjatüüpe ja teatud värve[2]. Disainerid eelistavad flat-disaini, sest see võimaldab kasutajaliidestel olla ühtsem ja efektiivsem ning paneb fookuse sellele, mis on olulisem: sisu ja sõnum, mida see edasi annab[1]. Lisaks teeb flat-disain lihtsamaks disainida veebilehti, mis on adaptiivsed (inglise keeles responsive) veebibrauserite varieeruvatele suurustele eri seadmetes. Kasutades minimalistlikke elemente, saab veebilehti kiiremini laadida ja sisu suurust lihtsamini kohandada, nähes endiselt välja selgemad ka kõrgema lahutusvõimega ekraanidel[1].

Ajalugu

muuda

Flat-disaini on saanud peamised mõjutused Šveitsi disainist, tekstipõhisest kasutajaliidesest, modernismist ja Bauhausist tulevast stiilist [1][3][4]. Šveitsi disaini peetakse peamiseks flat-disaini mõjutajaks, mille tekkimist ja populariseerimist 1950ndatel ja 1960ndatel peetakse flat-disaini alguseks, kuigi digitaalmaailma ei ilmu see veel aastakümneid[5].

Flat-disaini võttis esimesena kasutusse Microsoft oma Metro disainis. 2002. aastal lasi Microsoft välja Windows Media Centeri ja 2006. aastal Zune MP3-mängija, kus mõlema kasutajaliides kasutasid teatud elemente flat-disainist. Zune’i disain oli lihtne ja puhas, fookus pandi suurele väiketähelisele kirjastiilile, silueti stiilis logole ja monokroomsetele tekstivärvidele[5]. Microsoft jätkas antud stiili oma 2010. aastal välja lastud Windows Phone 7-ga, mis tehti kasutades Zune'ist tuntud disainielemente. Disaini domineerisid suured kujundid, kasutati seriifideta kirjastiili, lamedaid pilte (inglise keeles flat image) ja ruudustiku (inglise keeles grid) malle kasutavaid menüüsid. Tänu Windows Phone 7 disaini edule lasi Microsoft välja Windows 8, kus kasutati Metro disaini. Julged värvid, lihtne kirjatüübid, pikad varjud ja fantoomnupud (inglise keeles ghost buttons) on flat-disaini olulised elemendid. Sealt edasi on Microsoft viinud oma tooted nagu näiteks Xbox 360, Microsoft Office ja oma veebilehe, Metro disainistiilile[1].

2013. aastal lasi Apple välja iOS7, mis kasutas flat-disaini elemente[6], liikudes eemale skeuomorfist[5].

2014. aastal lasi Google tarkvaraarendajatele välja oma Material Designi, et loodavate rakenduste disain ühtiks Androidi ja Chrome OSi disainiga. Kuigi Material Designi nimetatakse flat-disainiks [7], sisaldab see siiski skeuomorfismi elemente nagu näiteks varjud [8].

2014. aastal uuendas Apple oma macOSi sileda disainiga, lastes välja OS X Yosemite’i.

2014. aasta lõpus ilmunud Flat 2.0 võttis kasutusse gradiendi ja varjud, et kasutajatele tagada paremat kasutusmugavust [9].

2016. aastaks oli enamik suurematest mobiilioperatsioonisüsteemidest läinud üle flat-disainile, sealhulgas BlackBerry 10 OS, Tizen OS ja KDE Plasma 5 ning ka enamus Androidil põhinevad kasutajaliidesed nagu näiteks Samsung Experience, LG Optimus UI, Huawei EMUI ja Xiaomi MIUI.

Kriitika

muuda

Flat-disaini on kritiseeritud selle poolest, et see teeb kasutajaliidesed ebaintuitiivseks ja halvemini kasutatavaks. Tehes kõik disainielemendid (menüüd, nupud, lingid jne) lamedaks, võib nende funktsionaalsusest arusaamine muutuda keerulisemaks[10]. Uuringud on näidanud, et flat-disain on populaarsem pigem nooremate, kui vanemate inimeste seas. Uuringud on ka näidanud, et kuigi nooremad inimesed navigeerivad flat-disainis paremini, siis neil võib esineda probleeme kasutajaliidesest arusaamisel[11]. Kasutajaliidese ja kasutuskogemuse ekspert Jakob Nielsen on väitnud, et flat-disain on oht tahvelarvutite kasutatavusele[12].

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Amber Leigh Turner (19. märts 2014). "The history of flat design: How efficiency and minimalism turned the digital world flat". Vaadatud 17. märts 2018.
  2. ↑ Carrie Cousins (28. mai 2013). "Principles of Flat Design". Vaadatud 17. märts 2018.
  3. ↑ Diogo Terror (17. juuli 2009). "Lessons From Swiss Style Graphic Design". Vaadatud 17. märts 2018.
  4. ↑ Xavier Bertels (5. märts 2014). "The History of Flat Design". Vaadatud 17. märts 2018.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Taimur Asghar (9. juuli 2014). "The True History Of Flat Design". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuli 2014. Vaadatud 17. märts 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  6. ↑ "The History of Flat Design (Infographics)". 6. juuli 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2018. Vaadatud 17. märts 2018.
  7. ↑ Nick Summers (26. juuni 2014). "9 principles Google created for its colorful 'Material Design' UI refresh". Vaadatud 17. märts 2018.
  8. ↑ Anna Lisnyak (10. aprill 2015). "Flat Design vs. Material Design: How Are They Different?". Vaadatud 17. märts 2018.
  9. ↑ Carrie Cousins (23. mai 2016). "What's Flat 2.0 and Why Should You Care?". Vaadatud 17. märts 2018.
  10. ↑ Tara Hornor (7. aprill 2015). "Why the Flat Design Trend is Hurting Usability". Vaadatud 17. märts 2018.
  11. ↑ Kelsey Campbell-Dollaghan (23. märts 2016). "The Problem With Flat Design, According To A UX Expert". Vaadatud 17. märts 2018.
  12. ↑ Jakob Nielsen (5. august 2013). "Tablet Usability: Findings from User Research". Vaadatud 17. märts 2018.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sile_disain&oldid=6671246"