Menüü (informaatika)

Menüü või menüüriba on graafiline juhtelement. See on arvuti või kommunikatsioonisüsteemi poolt operaatorile esitatav valikute või käskude loend.

Rippmenüü koos alammenüüga

Etteantud valikuid on võimalik menüüst valida mitmel viisil (nn liidesed):

• sisestades soovitud menüüelemendi identifikaatori klaviatuurilt;
• kursorit soovitud valikule viies;
• kasutades elektromehaanilist sisendseadet, näiteks valguspliiatsit;
• puudutades ekraani sõrmega;
• suheldes kõnetuvastussüsteemiga.

Menüüde tüübid

Käsureal

Käsurea menüü

Käsurealiidest kasutav arvuti võib kuvada loetelu asjakohastest käskudest koos määratud kiirklahvidega (numbrid või tähemärgid). Sobiva kiirklahvi sisestamine valib menüüelemendi. Keerukam lahendus võimaldab navigeerimist nooleklahvide või hiire abil (seda ka kahemõõtmeliselt, mis juhul menüüelemendid ilmuvad või kaovad sarnaselt graafilistes kasutajaliidestes levinud menüüdega). Esiletõstetud valikut on võimalik aktiveerida sisestusklahvi vajutamisega.

Graafilises kasutajaliideses

Graafilist kasutajaliidest kasutav arvuti näitab menüüsid, kasutades valikute kujutamiseks teksti ja sümbolite kombinatsiooni. Klõpsates tekstil või sümbolil, valib operaator korralduse, mida vastav sümbol esindab. Hüpikmenüü on menüü, mille korral operaatorile pakutud valikuid muudetakse automaatselt vastavalt operaatori tööolukorrale.

Ripp- ja hüpikmenüüd

Hüpikmenüü

Tavakasutuses pakuvad menüüd mugavat juurdepääsu erinevatele toimingutele, näiteks failide avamisele või salvestamisele, programmi sulgemisele või andmete käsitsemisele. Enamik vidinate (widget) teeke sisaldab hüpik- või rippmenüüd. Menüüribade puhul, mis asuvad tavaliselt akna või ekraani ülaosas, kasutatakse tüüpiliselt rippmenüüsid. Menüüribasid kasutatakse kõige sagedamini tegevuste täitmiseks, samas kui hüpikmenüüde kõige tõenäolisem kasutus on väärtuste andmine. Hüpikmenüüd võivad aknas ilmuda mistahes kohta.

Vertikaalsed menüüd

Vastavalt traditsioonilistele kasutajaliidese eeskirjadele pidid menüünimed alati esinema tegusõnadena, nagu "vaata" ja "muuda". Hilisemal kasutajaliideste arendamisel on see suures osas tähelepanuta jäetud. Ühesõnalised verbid on aga mõnikord ebaselged ning selleks, et võimaldada mitmesõnalisi menüünimesid, leiutati vertikaalsed menüüd, nagu näha operatsioonisüsteemis NeXTSTEP.

Menüüriba

Menüüriba on graafiline juhtelement, mis sisaldab rippmenüüsid. Menüüriba eesmärk on koondada ühte kohta akna- ja rakendusespetsiifilised menüüd, mis võimaldavad juurdepääsu funktsioonidele, näiteks avada faile, suhelda rakendusega ning kuvada abiinfot/spikreid või kasutusjuhendeid.

Macintosh

Macintoshi operatsioonisüsteemides on menüüribaks ekraani ülaossa kinnitatud horisontaalne riba. Mac OSis on riba vasakul poolel Apple’i menüü ja parasjagu fookustatud rakenduse menüüd. Paremal pool on menüülisad, nagu süsteemikell ja helitugevuse regulaator.

Microsoft Windows

Microsoft Windowsis on menüüriba tavaliselt kinnitatud akna ülaossa tiitliriba alla. Seega saab ekraanil olla korraga palju menüüribasid. Menüüsid on võimalik kasutada ka kiirklahvide abil.

Linux ja UNIX

KDE ja GNOME võimaldavad kasutajatel Macintoshi ja Windowsi stiiliga menüüribasid sisse ja välja lülitada. KDE puhul on võimalik kasutada mõlemat tüüpi menüüribasid korraga. Standardse GNOME töölaua puhul on menüüriba ekraani ülaosas, kuid see menüüriba sisaldab ainult süsteemi ja rakenduste menüüsid ning olekuandmeid. Individuaalsetel rakendustel on samuti menüüribad.

Commodore Amiga

AmigaOS kasutas Macintoshi omaga sarnanevat menüüriba stiili erinevusega, et arvutile kohandatud graafikakiibid võimaldasid igal rakendusel luua oma kuva isikliku resolutsiooni ja värviseadmetega. Menüü- või tiitliriba, mille valikutele oli võimalik juurde pääseda hiireklõpsuga, asus tavaliselt ekraani ülaosas.

NeXTSTEP

NeXTSTEP operatsioonisüsteem NeXT masinatele kuvas vasakul ekraani ülaosas vaikimisi "menüüpaletti". Menüüloendis kirjete klõpsamisel avanesid alammenüüd. Menüü sisu muutus vastavalt kasutaja olekule tööruumi haldajas või rakenduses. Menüüsid ja alammenüüsid sai ekraanil individuaalsete paletiakendena liigutada.

Atari TOS

Atari ST operatsioonisüsteemis TOS olid Mac OS-iga sarnaselt menüüribad ekraani ülaosas. Selle asemel, et menüüd hiire nuppu all hoides "alla tõmmata", ilmus see kohe, kui osuti vastava lahtri peale liikus.

RISC OS

RISC operatsioonisüsteemis kuvatakse menüüloend hiire keskmist nuppu klõpsates kursori asukohta. Sisuliselt sarnaneb see teiste süsteemide hüpikmenüüdega, erinevus on vaid see, et menüüd ei sulgu, kui hiire paremat nuppu kasutades menüükäsk valida. See võimaldab kasutajal enne menüü sulgemist rakendada mitmeid seadeid.

Alammenüüd

Mõnikord on menüüd organiseeritud hierarhiliselt, mis võimaldab navigeerimist läbi menüüstruktuuri erinevate tasemete. Osutades noolega menüükäsule, avaneb teine menüü (alammenüü) koos valikuvõimalustega, mis on seotud valitud kirjega.

Alammenüüde kasutatavust on kritiseeritud raskena väikese kõrguse tõttu, mille sees kursor püsima peab. Selline navigeerimine on aeglane ning iga viga peamenüü piiride puudutamisel varjab alammenüü. Mõned vigade leevendamiseks välja pakutud tehnikad on alammenüü avatuna hoidmine kursorit diagonaalis liigutades ning megamenüüde kasutamine, mille eesmärk on suurendada sisu loetavust ja kategoriseerimist.

Kasutamine

Tänapäeval on menüüd kasutusel ka tarbeelektroonikas, alustades televiisorite ja videomakkidega ning lõpetades arvutikuvarite ja DVD-mängijatega. Menüüd võimaldavad reguleerida mitmesuguseid seadeid, mille hulka kuuluvad toon, heledus, kontrast ja bass, ning muid funktsioone, näiteks kanali mälu ja peittiitreid. Ka muud elektroonikaseadmed, mis kuvavad ainult teksti, võivad omada menüüd. Sellised seadmed on näiteks ilmaraadiod, mida on võimalik seadistada reageerima vaid teatud ilmahoiatustele konkreetsetes piirkondades. Menüüd on näiteks ka uuematel meediapleieritel.

Välislingid

• Veebileht menüüdisaini tehnikate kohta
• Näiteid navigatsioonimenüüdest