Sihitisesõnastik
Sihitisesõnastik on Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex koostatud verbirektsioonide sõnastik. See on mõeldud eeskätt edasijõudnud eesti keele õppijale (B2- ja C1-keeleoskustase).[1]
Sõnastiku on aastatel 2015‒2019 koostanud ja toimetanud Tartu Ülikooli töörühma liikmed Natalia Vaiss, David Ogren, Helena Metslang ja Raili Pool.[1]
2020. aasta seisuga sisaldab sõnastik ligikaudu 400 sagedasemat eesti keele sihilist tegusõna koos sihitise käände kasutamise teabega, mida illustreerivad näitelaused. Sõnastik ilmub ainult elektrooniliselt ning seda täiendatakse jooksvalt.
Abiks sihitise käände valimisel muuda
Sihitis on lauseliige, mis kuulub sihilise tegusõna juurde ning näitab, kellele või millele on tegusõnaga väljendatud tegevus suunatud.
Eesti keeles saab sihitis olla kas osa- või täissihitis. Kummaga on konkreetses lauses tegu, seda on vahel raske õigesti kindlaks määrata isegi eesti keelt emakeelena kõneleval ja kirjutaval inimesel.
Käändevalikult on sihitisel aga rohkem variante, sest sihitis võib olla kas
- ainsuse ja mitmuse osastavas käändes (nt loen raamatut / loen raamatuid);
- ainsuse omastavas käändes (nt lugesin raamatu läbi);
- ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (nt loe raamat läbi / loe raamatud läbi).
Sõnastik abistab kasutajat infoga, millised tegusõnad nõuavad alati osastavas käändes sihitist ning millistega on võimalik kasutada nii osastavas, omastavas kui ka nimetavas käändes sihitist.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Sihitisesõnastik EKI veebiportaalis. Vaadatud 12.03.2020.