Ava peamenüü

Sibulaõli (Allium cepa õli, CAS-number: 8002-72-0 (v.a sibulast toidu valmistamiseks tehtud maitseõlid, näiteks oliiviõli baasil) on sibulatoodangu kõrvalsaadus, mida toodetakse sibula sibulatest mitmel meetodil, näiteks veeaurudestillatsioonil, saagis varieerub 0,02% ringis, aastane sibulaõlitarve oli 2001. aasta andmetel 59,333,33 naela.[1][2]

Sibulaõli rasvhapete koostis
Triviaalne nimetus Keemiline struktuur C:D sibul, sibulakand, välimised soomused
Lauriinhape CH3(CH2)10COOH 12:0 0,48; 0,46; 0,94
Müristiinhape CH3(CH2)12COOH 14:0 1,59; 1,34; 1,28
Palmitiinhape CH3(CH2)14COOH 16:0 41,20; 41,52; 9,80
Palmitoleic acid CH3(CH2)5CH=CH(CH2)7COOH 16:1 0,15; 0,30; 2,84
Steariinhape CH3(CH2)16COOH 18:0 5,47; 6,76; 8,81
Oleiinhape CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH 18:1 36,5; 38,67; 17,57
Linoleiinhape CH3(CH2)4CH=CHCH2CH=CH(CH2)7COOH 18:2 (n 6) 12,65; 10,50; 52,87
Linoleenhape 18:3 0,85; 0,08; 2,88
Arahiinhape CH3(CH2)18COOH 20:0 0,67; 0,35; 0,59
Beheenhape CH3(CH2)20COOH 22:0 -; -; 1,23
Eruukahape CH3(CH2)7CH=CH(CH2)11COOH 22:1ω9 -; -; 0,63
Lignotseriinhape CH3(CH2)22COOH 24:0 -; -; 0,54


Sibulaõli keemilised karakteristikud
Karakteristik Sibulamugul, -kand, välimised soomused
Happearv 26,93±0,02; 25,25±0,04; 15,71±0,04
Peroksiidarv 6,00±0,12; 10,00±0,15; 14,00±0,20
Seebistumisarv 316,96±1,54; 255,96±0,05; 350,62±0,10
Iodine value 143,35±0,83; 142,08±0,05; 189,52±0,04

Sibula õli toimedRedigeeri

Hariliku sibula erineva koostisega eeterlikud õlid toimivad katsetes puugivastsetele ja -munadele ning täiskasvanutele, näiteks Boophilus annulatus 'ele, akaritsiidina ja võivad neid suuremas koguses surma saata.[3]

Hariliku sibula eeterlikul õlil on seenevastane toime.

Hariliku sibula õlil on antioksüdantsed toimed. Õli toimeid uuriti nikotiini saanud rottide maksas, kopsudes ja südames ning võrreldi neid E-vitamiini (alfatokoferool) toimetega. Katserottidele süstiti 21 katsepäeva jooksul samaaegselt nikotiini (0,6 mg/kg kehakaalu kohta),sibulaõli (100 mg/kg kehakaalu kohta) või E-vitamiini (100 mg/kg kehakaalu kohta). Nikotiini ja sibulaõli saanud katserottidel suurenes vastupanu rasvade peroksüdatsioonile, sama täheldati ka E-vitamiini saanud rottidel. Nikotiini saanud rottidel alanes katalaasi ja superoksiidi dismutaasi aktiivsus. Sibulaõli või E-vitamiinipreparaate saanud rottide antioksüdantide kontsentratsioon suurenes kõikides uuritud elundites, eriti suurenes glutatiooni, E-vitamiini ja retinooli sisaldus aga E+nikotiini saanud rottidel. Tulemused näitavad, et võrreldes E-vitamiiga on sibulaõli tõhus antioksüdant nikotiini poolt esile kutsutud oksüdatiivsete kahjustuste korral.[4]

MTO droogi päevane annus, kui teisiti pole määratud, on 50 g toorest sibulat või 20 g kuivatatud droogi.[5]

ViitedRedigeeri

  1. George A. Burdock, "Fenaroli's Handbook of Flavor Ingredients", 4. väljaanne, lk 1372, 2001, CRC Press, Google'i raamatu vaadatud 6.08.2015)
  2. Oils, onion (cas 8002-72-0) MSDS, vaadatud 6.08.2015)
  3. Aboelhadid SM jt, Effect of Allium sativum and Allium cepa oils on different stages of Boophilus annulatus., Parasitol Res. mai 2013;112(5):1883–90. doi: 10.1007/s00436-013-3344-0, vaadatud 25.07.2015)
  4. Helen A jt, Antioxidant effect of onion oil (Allium cepa. Linn) on the damages induced by nicotine in rats as compared to alpha-tocopherol., Toxicol Lett. 27. juuli 2000 ;116(1-2):61-8.,(tarve 19.08.2015)(inglise keeles)
  5. [[[MTO]]: Bulbus Allii Cepae], vaadatud 26.07.2015)