Ava peamenüü
Vaade järvele Sevanavanki kloostrist

Sevan (armeenia Սևան (Sevan), Սևանա լիճ (Sevana litš; 'Sevani järv')) on järv Aasias Armeenia mägismaal 1896 m kõrgusel merepinnast. Sevan on Armeenia suurim järv. Selle pindala on 940 km² ja sügavus kuni 83 meetrit. Välja voolab Hrazdani jõgi. Järve ulatub Sevani poolsaar, endine Sevani saar.

Järve keskmine sügavus ei ole väga suur. Selletõttu on tehtud plaane järve veetaset tunnelite abil alandada, et vabanevat pinda kasutada põllumajanduse, eeskätt istanduste tarbeks. Esimene plaan koostati 1910. See nägi ette veetaseme langetamise 45 meetri võrra. Nõukogude Liidus kiideti 1933. aastal heaks plaan alandada veetaset 50 aastaga 55 meetri võrra. Vabanevale maale tuli rajada tamme- ja pähklipuumetsad. Teise maailmasõja tõttu programm peatati ja alles 1949. aastast alates hakkas veetase igal aastal keskmiselt meetri võrra alanema.

Enne inimtegevuse poolt põhjustatud muutusi oli järve suurim sügavus 95 m, pindala 1360 km² ja maht 58 km³. 1949. aastal valminud tunneli tõttu sattus kogu järve ökosüsteem ohtu. Liiati osutus järvest vabanenud maa viljatuks.

Viimastel aastatel on suudetud veetaset veidi tõsta teistest jõgedest tunnelite kaudu vee juhtimisega järve.

KalastikRedigeeri

Järve kalavarud on veetaseme alandamisest saati tõsiselt ohus.

Järves elab endeemne liik sevani lõhe. Selle populatsiooni on tugevalt vähendanud inimese poolt toodud võõrliikide (peipsi siig, koger) sissetung. Sevani lõhet on sisse talutud Õsõk-Köli.

VälislinkRedigeeri