Seimi jõgi
Seim (ukraina ja vene keeles Сейм) on jõgi Euroopas, täpsemalt Venemaal ja Ukrainas.
Jõgi algab Kesk-Vene kõrgustikult Venemaal Belgorodi oblasti põhjaservas ja voolab valdavalt läände. Lähtest suudme poole minnes ületab jõgi kiiresti Kurski oblasti piiri ja voolab läbi kogu Kurski oblasti. Esimene suur asula Seimi jääres on Krivets. Järgmises, Solntsevos, pöörab jõgi loodesse ja jõuab Kurskisse, kus temasse suubub paremalt Tuskar. Seal keerab jõgi taas läände ning voolab läbi Prjamitsõno ja Kurtšatovi. Vasakult suubub Seimi Reut. Edasi läbib Seim Imeni Karla Liebknechta ja Lgovi ja temasse suubub suurim parempoolne lisajõgi Svapa. Svapa suudmes pöördub Seim lõunasse, möödub loode poolt Ivanovskojest, läbib Rõlski, möödub Korenevost lääne poolt ja suundub siis uuesti läände, läbides Gluškovo. Siis jõuab Seim Venemaa ja Ukraina piirini, keerab seal lõunasse ja voolab lühikest aega piirijõena. Tjotkinos suundub ta läände ja jõuab Ukrainas olevasse Sumõ oblastisse. Enne Burõni pöörab jõgi põhja, Putõvlis uuesti läände ja jõuab Tšernigovi oblastisse. Seal voolab ta läbi Baturini ja suubub Sosnõtsjast idas vasakult Desnasse.[1]
Seimi jõe veed voolavad lõpuks Dnepri kaudu Musta merre.[1]
Enam-vähem kogu ulatuses lähtest suudmeni kulgeb Seimist lõuna pool raudtee, üksnes enne Kurskit on raudtee lühikest aega põhja pool. Burõnist lääne pool on raudtee Seimist pisut kaugemal, läbides Konotopi ja Bahmatši ning jõudes Desnani Makošines. Kurskist kuni Rõlskini kulgeb jõe lõunakaldal ka maantee.[1]
Seimi jõe pikkus on 696 km ja valgla on 27 500 km². Tema lähte kõrgus on 178 m merepinnast ja suudme kõrgus merepinnast 112 m, nii et jõe langus on 66 m ja lang umbes 1 dm/km. Vooluhulk 105 km kaugusel suudmest on keskmiselt 99,6 m³/s.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Suur maailma atlas, lk 69–71.