Schumani deklaratsioon
Schumani deklaratsioon 9. mail 1950 oli toonase Prantsusmaa välisministri Robert Schumani ettepanek luua Euroopa riikide uut tüüpi, riikideülene ühendus (inglise keeles supranational community). Deklaratsioon pani alguse pikaajalisele protsessile, mille tulemusel kujunes välja Euroopa Liit.
Kahe maailmasõja kogemusest järeldas Prantsusmaa, et väärtusi nagu õiglus ei saa määrata pelgalt riigiaparaat. Riikideülese koostöö raames sooviti viia Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa ja teiste riikide söe- ja terasetööstus ühise juhtimise alla. Selleks reorganiseeriti Teise maailmasõja järgne Lääne-Euroopa 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepingu alusel.
Schumani deklaratsiooni esimese tulemusena rajati 1952. aastast Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
Söe- ja Teraseühendusele järgnesid teised ühendused (nt Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM)), mis koosnesid suuresti samadest Lääne-Euroopa riikidest. Ajapikku ühendused laienesid, jõudes idabloki lagunemise järel 1990. aastatel ka Ida-Euroopasse. Samade printsiipide alusel kujunes eri ühenduste liitumisel Euroopa Liit.
Schumani deklaratsiooni avaldamispäeva tähistatakse igal aastal Euroopa päevana. Robert Schumani peetakse üheks Euroopa Liidu asutajaks.