SARSi haiguspuhang
| SARSi haiguspuhang | |
| |
██ Riigid kinnitatud surmajuhtumitega ██ Riigid kinnitatud nakatumistega ██ Nakatumisteta territooriumid | |
| Haigus | SARS |
|---|---|
| Viirus | SARS-CoV |
| Peiteaeg | 1–10 päeva[1] |
| Kestus | 2002–2004 |
| Asukoht | kogu maailm |
| Esmajuhtum | Foshan, Hiina |
| Tagajärjed | |
| Nakatunuid | 8098 |
| Surmi | 774 |
| Surmavusmäär | 9,56% |
| Ennetus | |
| Ametlik teave | |
| Võrguteavikud | WHO SARSi leht |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis
| |
SARSi haiguspuhang oli aastatel 2002–2004 toimunud epideemia, mille põhjustas SARS. Raske äge respiratoorne sündroom (SARS) on hingamisteede haigus, mille põhjustab viirus, mida nimetatakse SARSiga seotud koronaviiruseks (SARS-CoV). SARS-ist teatati esimest korda Aasias 2003. aasta veebruaris. Järgmiste kuude jooksul levis haigus enam kui kahekümnesse Aasia, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika ja Euroopa riiki, enne kui SARS-i ülemaailmne puhang 2003. aastal tõrjuti. 2004. aastal oli Hiinas teine väike haiguspuhang.[2]
Puhang sai alguse novembris 2002 Lõuna-Hiinas Guangdongi provintsis asuvast Foshani linnast.[3] Hiina teavitas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) uuest haigusest 10. veebruaril 2003, mil haigusesse oli nakatunud 305 inimest ning surnud 5 inimest. Veebruari keskpaigas teatas Hiina, et Guangdongi provintsi epideemia kõrgpunkt on möödas, kuid see oli tõenäoliselt ekslik info, sest hiljem teatati veel 806 inimese nakatumisest ja 34 inimese surmast.
Veebruaris 2003 kutsuti WHO itaallasest nakkushaiguste spetsialist dr. Carlo Urbani Vietnamis Hanois üle vaatama üht Ameerika Ühendriikide ärimeest, kellel kahtlustati raskekujulist grippi. Urbani märkas, et sama haiguse sümptomid olid ka mitmel haigla töötajal, ning mõistis, et tõenäoliselt on tegemist uue ja väga nakkava haigusega. Urbani teavitas viivitamatult oma kahtlustest WHOd.[4] Urbani nakatus ka ise SARSi ning suri 29. märtsil 2003.[5]
WHO hoiatas Urbani info alusel ülejäänud maailma ning haiguse levikut õnnestus karantiini ja nakatunute isoleerimisega aeglustada.[5] SARSi levik piirati viie kuuga, haigusesse nakatunuid tuvastati kokku 8098 ja selle tagajärjel suri 774 inimest.[6] SARSi juhtumeid pole maailmas pärast 2004. aastat tuvastatud, kuid haigusega suguluses olev viirus SARS-CoV-2 põhjustas 2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia.[7]
Viited muuda
- ↑ Severe acute respiratory syndrome, www.who.int. Vaadatud 2012-05-28.
- ↑ Severe acute respiratory syndrome | SA Health
- ↑ "Epidemiologic Clues to SARS Origin in China". NCBI. Vaadatud 21. märts 2020.
- ↑ "WHO remembers Dr Carlo Urbani as a hero who fought SARS". WHO. Vaadatud 21. märts 2020.
- ↑ 5,0 5,1 "Dr. Carlo Urbani of the World Health Organization dies of SARS". WHO. Vaadatud 21. märts 2020.
- ↑ "SARS Basics Fact Sheet". CDC. Vaadatud 21. märts 2020.
- ↑ "COVID-19 coronavirus epidemic has a natural origin". Science Daily. Vaadatud 21. märts 2020.