2019.–2020. aasta koroonahaiguse pandeemia

2019.–2020. aasta koroonapandeemia
COVID-19 Outbreak World Map.svg
Nakkusjuhtumeid maailmas
██ üle 100 000 kinnitatud juhu
██ 10 000 – 99 999 kinnitatud juhtu
██ 1000–9999 kinnitatud juhtu
██ 100–999 kinnitatud juhtu
██ 10–99 kinnitatud juhtu
██ 1–9 kinnitatud juhtu
██  teave/asustus puudub
COVID-19 Outbreak World Map per Capita.svg
Nakkusjuhtumeid elaniku kohta
██  üle 1000 kinnitatud juhu 1 miljoni elaniku kohta
██  100–1000 kinnitatud juhtu 1 miljoni elaniku kohta
██  10–100 kinnitatud juhtu 1 miljoni elaniku kohta
██  1–10 kinnitatud juhtu 1 miljoni elaniku kohta
██  alla 1 kinnitatud juhu 1 miljoni elaniku kohta
██  teave/asustus puudub
Haigus COVID-19[1][2]
Viirus SARS-CoV-2[1][2]
Peiteaeg 1–27 päeva[3][4][5]
Kestus 1. detsember 2019 –
Asukoht kogu maailm
Esmajuhtum Wuhan, Hiina
Tagajärjed
Andmed 2020. aasta kevade seisuga[6][7]
Nakatunuid 5 593 631 (28.05.2020)[8] Muuda Vikiandmetes
Surmi 353 334 (28.05.2020)[9] Muuda Vikiandmetes
Territooriumid
Hõlmatud territooriumide loend
Mandri-Hiina, Lõuna-Korea, kruiisilaevad*, Itaalia, Jaapan, Iraan, Singapur, Hong Kong, USA, Tai, Taiwan, Austraalia, Malaisia, Saksamaa, Vietnam, AÜE, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Kanada, Macau, Bahrein, Kuveit, Iraak, Filipiinid, India, Hispaania, Austria, Iisrael, Omaan, Venemaa, Afganistan, Alžeeria, Aserbaidžaan, Brasiilia, Eesti, Taani, Gibraltar, Gruusia, Horvaatia, Liibanon, Rootsi, Šveits, Belgia, Kambodža, Egiptus, Soome, Kreeka, Põhja-Makedoonia, Pakistan, Nepal, Norra, Rumeenia, Sri Lanka, Valgevene, Uus-Meremaa, Leedu, Nigeeria, San Marino, Mehhiko, Island, Monako, Katar, Põhja-Korea, Ecuador, Luksemburg, Iirimaa, Dominikaani Vabariik, Armeenia, Tšehhi, Indoneesia, Andorra, Portugal, Jordaania, Tuneesia, Senegal, Saudi Araabia, Läti, Maroko, Ukraina, Argentina, Tšiili, Liechtenstein, Poola, Ungari, Sloveenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Jordani Läänekallas, Lõuna-Aafrika Vabariik, Togo, Holland, Costa Rica, Slovakkia, Peruu, Bhutan, Kamerun, Serbia, Vatikan, Colombia, Malta, Maldiivid, Paraguay, Moldova, Burkina Faso, Bulgaaria, Bangladesh, Kuuba, Albaania, Küpros, Mongoolia, Panama, Kongo DV, Põhja-Küpros, Jamaica, Sudaan, Türgi, Boliivia, Jersey, Honduras, Guyana, Elevandiluurannik, Martinique, Mayotte, Kosovo, Kasahstan, Ghana, Gabon, Trinidad ja Tobago, Puerto Rico, Guadeloupe, USA Neitsisaared, Aruba, Seišellid, Suriname, Svaasimaa, Curaçao, Ekvatoriaal-Guinea, Mauritaania, Saint Lucia, Kaimanisaared, Rwanda, Namiibia, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Vabariik, Bahama, Usbekistan, Libeeria, Roheneemesaared, Tansaania, Benin, Somaalia, Gröönimaa, Gambia, Montenegro, Kõrgõzstan, Djibouti, Nicaragua, El Salvador, Fidži, Tšaad, Man, Haiti, Paapua Uus-Guinea, Saint Vincent ja Grenadiinid, Sint Maarten, Uus-Kaledoonia, Saint-Barthélemy, Kanalisaared, Uganda, Gaza tsoon, Süüria, Grenada, Mosambiik, Belize, Myanmar, Liibüa, Mali, Briti Neitsisaared, Saint Kitts ja Nevis, Põhja-Mariaanid, Botswana, Sierra Leone, Somaalimaa, Malawi, Eritrea, Barbados, Falklandi saared, Abhaasia, Mägi-Karabahh, Jeemen, Guantánamo lahe mereväebaas, Anguilla, Sint Eustatius, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon, Bonaire Saba, Komoorid
  • "kruiisilaevad" ülemises loendis viitab maailma eri sadamais karantiinis olevaile ristluslaevadele, mille pardal on eri riikide kodanikke
Ametlik teave
Võrguteavikud Coronavirus disease... WHO lehel
Terviseameti teave
Commons-logo.svg Meediafailid Wikimedia Commonsis

2019.–2020. aasta koroonahaiguse pandeemia on kiiresti leviva koroonaviiruse SARS-CoV-2 tekitatud haiguse COVID-19[10] pandeemia, mis sai alguse 2019. aasta detsembris Hiinas Wuhanis.[11] Selle koroonaviirusega nakatumise tagajärjeks võib olla surmav kopsupõletik või ARDS.[12]

Maailma Terviseorganisatsioon liigitas haiguspuhangu pandeemiaks 11. märtsil 2020. Sel hetkel oli tuvastatud 118 000 haigusjuhtumit 114 riigis (sh Eestis) ning viiruse tõttu oli surnud 4291 inimest.[13]

Hiina teadlased suutsid kiiresti eraldada uue koroonaviiruse tüve ning geneetiline järjestus tehti laboritele kättesaadavaks kogu maailmas, et iseseisvalt välja töötada PCR-testid, mis võimaldavad tuvastada inimeste nakatumist.[14][15] Koroonaviiruse perekonna seitsmes inimesi nakkav liige on genoomijärjestuse andmetel 75–80 protsenti identne SARS-CoV-iga ja enam kui 85 protsenti sarnane mitme nahkhiirte koroonaviirusega.[16][17] Veel jaanuaris ei oldud kindel, kui ohtlik on viirus võrreldes SARS-iga.[14][15]

2020. aasta 2. veebruaril kasutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) meedias haiguse leviku kallutatud kajastamise iseloomustamiseks väljendit infodeemia.[18][19] Haigusega seoses on levinud arvukad desinformatsioonikampaaniaid.[20]

11. veebruaril andis WHO viirushaigusele ametlikuks nimeks COVID-19 ("Co" tähistab "koroonat", "vi" viirust ja "d" haigust, inglise keeles disease).[21] 11. märtsil kuulutas WHO viirushaiguspuhangu pandeemiaks.[22]

Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 1 kuni 14 päeva, tavaliselt on see 5 päeva;[3][4] ühel juhtumil on antud teada ka 27-päevasest peiteajast.[5] Karantiini peetakse eriti oluliseks, kuna enne haigussümptomite avaldumist ei suuda laboratoorsed testid tõenäoliselt haigust tuvastada. Samas on Terviseameti hinnangul inkubatsiooniperioodil madal ka nakkuse edasi kandumise risk,[2] ehkki täielikult välistatud see ei ole.[23] Postipaki vahendusel nakatumise risk on üliväike.[24]

Terviseameti teatel COVID-19 vastast vaktsiini veel pole ning ehkki selle väljatöötamisega tegeldakse, ei jõua see 2020. aasta jooksul tõenäoliselt veel turule.[2] Siiani ei ole ka selge, kas haiguse läbipõdemine annab selle vastu immuunsuse või kui kaua selline immuunsus püsib.[24] WHO alustas vaktsiini testimist 60 päeva pärast Hiinalt viiruse geneetilise järjestuse saamist.[25][26]

Londoni Imperial College’i teadlaste 2020. aasta märtsi lõpul avaldatud uuringupõhise hinnangu kohaselt võib kaitsemeetmete täieliku eiramise korral nakatuda 2020. aastal maailmas ligikaudu 7 miljardit inimest ja surra kuni 40 miljonit. Kolledži teadlaste hinnangul võiks kaitsemeetmete globaalne operatiivne rakendamine säästa umbes 38,7 miljonit inimelu (95%).[27] Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet (FDA) andis mai alul loa kasutada COVID-19 patsientide erakorralisel ravimisel katsetamisjärgus ravimit remdesivir.[28][29][30]

8. mail 2020 blokeerisid Ameerika Ühendriigid ÜRO Julgeolekunõukogus hääletuse otsuse vastuvõtmise üle, milles kutsutakse üles lõpetama pandeemia ajal vaenutegevus maailma kõigis konfliktikolletes. ÜRO peasekretär António Guterres oli vastava ettepaneku teinud märtsikuus.[31]

LevikRedigeeri

 
Nakkusjuhtumid 12. jaanuar – 29. veebruar 2020

Viiruse levik võis alata vahemikus 6. oktoober – 11. detsember 2019.[32] 27. detsembril 2019 hospitaliseeriti Prantsusmaal Pariisis kopsupõletikuga patsient, kelle sel ajal võetud proovid osutusid mitu kuud hiljem koroonaviiruse SARS-CoV-2 suhtes testimisel positiivseks.[33][34]

Kinnitatud COVID-19 juhtumid maailmas seisuga 22. mail 2020

Riigid ja piirkonnad, kus
on tuvastatud üle saja juhtumi[a]
Juhtumeid [b] Surnud [c] Paranenud[d]
5 169 907 335 993 1 991 122
  USA 1 588 322 95 276 298 418
  Venemaa 326 448 3249 99 825
  Brasiilia 310 087 20 047 125 960
  Suurbritannia[e] 255 533 36 475 1135
  Hispaania 234 824 28 628 150 376
  Itaalia 228 658 32 616 136 720
  Prantsusmaa[f] 181 951 28 218 63 976
  Saksamaa 179 278 8219 159 025
  Türgi 153 548 4249 114 990
  Iraan 131 652 7300 102 276
  India 124 073 3707 51 307
  Peruu 108 769 3148 43 587
  Hiina[g] 84 081 4638 79 329
  Kanada 82 798 6267 41 991
  Saudi Araabia 67 719 364 39 003
  Tšiili 61 857 630 25 342
  Mehhiko 59 567 6510 40 152
  Belgia 56 511 9212 15 123
  Pakistan 50 694 1067 15 201
  Holland 45 088 5807 174
  Katar 40 481 19 7893
  Ecuador 35 306 2939 3557
  Valgevene 34 303 190 12 833
  Rootsi 32 809 3925 4971
  Šveits 30 707 1903 27 900
  Singapur 30 426 23 12 995
  Bangladesh 30 205 432 6190
  Portugal 30 200 1289 7590
  AÜE 27 892 241 12 755
  Iirimaa 24 506 1592 21 060
  Indoneesia 20 796 1326 5057
  Poola 20 619 982 8731
  Ukraina 20 148 588 6585
  Lõuna-Aafrika Vabariik 20 125 397 10 104
  Kuveit 19 564 138 5515
  Colombia 18 330 652 4431
  Rumeenia 17 712 1166 10 777
  Iisrael 16 690 279 13 915
  Austria 16 436 635 15 005
  Jaapan 16 424 777 12 672
  Egiptus 15 003 707 4374
  Dominikaani Vabariik 13 989 456 7572
  Filipiinid 13 597 857 3092
  Taani 11 428 561 9962
  Lõuna-Korea 11 142 264 10 162
  Serbia 11 024 237 5541
  Panama 10 116 291 6245
  Argentina 9931 419 3062
  Afganistan 9216 205 996
  Tšehhi 8770 312 6019
  Bahrein 8414 12 4096
  Norra 8322 235 7727
  Alžeeria 7918 582 4256
  Kasahstan 7597 35 4096
  Maroko 7332 197 4377
  Malaisia 7137 115 5859
  Austraalia 7095 101 6479
  Nigeeria 7016 211 1907
  Omaan 6794 32 1821
  Moldova 6847 237 3369
  Soome 6537 306 4800
  Ghana 6486 31 1951
  Armeenia 5928 74 2874
  Boliivia 5187 215 561
  Kamerun 4288 156 1808
  Luksemburg 3981 109 3748
  Iraak 3964 147 2532
  Aserbaidžaan 3855 46 2399
  Ungari 3678 476 1587
  Honduras 3204 156 397
  Sudaan 3378 137 372
  Guinea 3067 18 1575
  Tai 3037 56 2910
  Usbekistan 3028 13 2492
  Senegal 2909 33 1311
  Kreeka 2874 169 1374
  Guatemala 2512 48 222
  Bosnia ja Hertsegoviina 2372 141 1614
  Bulgaaria 2372 125 769
  Tadžikistan 2551 44 1089
  Elevandiluurannik 2301 29 1100
  Horvaatia 2243 99 2011
  Djibouti 2270 10 1064
  Kongo DV 1945 63 312
  Põhja-Makedoonia 1921 112 1387
  Kuuba 1916 81 1631
  Eesti 1807 64 1508
  Island 1803 10 1791
  El Salvador 1725 33 562
  Leedu 1604 61 1111
  Somaalia 1594 61 204
  Gabon 1567 12 365
  Uus-Meremaa 1504 21 1455
  Slovakkia 1503 28 1256
  Sloveenia 1468 106 1340
  Kõrgõzstan 1350 14 939
  Maldiivid 1274 4 98
  Keenia 1161 50 380
  Guinea-Bissau 1109 6 42
  Liibanon 1086 26 663
  Sri Lanka 1068 9 620
  Tuneesia 1046 47 883
  Läti 1030 22 712
  Kosovo 1004 29 772
  Albaania 981 31 777
  Ekvatoriaal-Guinea 960 11 165
  Mali 947 60 558
  Küpros 927 17 561
  Niger 924 60 753
  Sambia 920 7 336
  Costa Rica 911 10 600
  Venezuela 882 10 262
  Paraguay 838 11 264
  Burkina Faso 814 52 672
  Andorra 762 51 652
  Uruguay 749 20 594
  Haiti 734 25 21
  Gruusia 723 12 495
  M/S Diamond Princess 712 13 651
  Jordaania 700 9 461
  San Marino 661 41 254
  Tšaad 611 58 196
  Sierra Leone 606 38 230
  Malta 600 6 469
  Jamaica 534 9 181
  Nepal 516 3 70
  Tansaania 509 21 183
  Lõuna-Sudaan 481 4 4
  Kesk-Aafrika Vabariik 479 0 18
  Kongo Vabariik 469 16 137
  Madagaskar 448 2 135
  Taiwan 441 7 407
  Etioopia 433 5 128
  Palestiina 423 2 346
  Cabo Verde 362 3 95
  Togo 354 12 118
  Mauritius 332 10 322
  Montenegro 324 9 314
  Vietnam 324 0 266
  Rwanda 321 0 222
  Nicaragua 279 17 199
  São Tomé ja Príncipe 251 8 4
  Libeeria 249 24 136
  Svaasimaa 225 2 119
  Jeemen 209 33 11
  Mauritaania 200 6 7
  Myanmar 199 6 108
  Mosambiik 164 0 48
  Uganda 160 0 66
  Brunei 141 1 136
  Mongoolia 141 0 28
  Benin 135 3 61
  Guyana 127 10 57
  Kambodža 123 0 122
  Trinidad ja Tobago 116 8 108
Allikas: Johns Hopkins University
Uuendatud 22. mail 2020 kell 22.00
  1. Piirkond, kus juhtum diagnoositi. Kodakondsus ja piirkond võivad olla erinevad.
  2. Ainult kinnitatud juhtumid, tegelik juhtumite arv on tõenäoliselt suurem. Eri riikides on erinevad testimise võimalused ja kriteeriumid, mistõttu arvud ei ole omavahel võrreldavad.
  3. Tegelikud arvud on tõenäoliselt suuremad. Eri riikides on erinevad statistilised meetodid.
  4. "–" märgib, et teave puudub. Kõik riigid ei pea arvet paranemiste kohta.
  5. Sisaldab kõiki meretaguseid alasid.
  6. Sisaldab meretaguseid alasid, v.a. omavalitsusega alad
  7. Nii mandri-Hiina, Hongkong kui ka Macao. Taiwan on eraldi.

31. detsembril 2019 teatasid Kesk-Hiinas asuva Wuhani linna terviseametnikud ebatavaliselt suurest hulgast patsientidest, kellel oli diagnoositud kopsupõletik, mille tekkepõhjus polnud teada. Võimalikku uut haigust hakati uurima jaanuaris 2020.[35] Esimese 41 haigestunu, kelle RT-PCR ja järgmise põlvkonna sekveneerimine kinnitasid nakatumist, andmete analüüsimisel leiti, et ligi kahel kolmandikul oli seos Huanani mereandide hulgimüügituruga, kus müüdi ka elusloomi.[36][37][38][39]

16. veebruaril 2020 keelas Hiina valitsus ligi 60 miljonil haiguspuhangu epitsentri lähikonnas elaval inimesel kodust lahkumise, isiklike autode kasutamine keelustati määramata ajaks.[40] Mitmemiljonilise elanikkonnaga Wuhani karantiin lõppes 8. aprillil.[41] Viirus oli selleks ajaks levinud pea kõigisse maailma riikidesse.[6]

26. veebruaril teatas WHO, et uute juhtumite arv on Hiinas vähenenud, kuid Itaalias, Iraanis ja Lõuna-Koreas järsult suurenenud ning uute juhtumite arv väljaspool Hiinat on esmakordselt ületanud uute juhtumite arvu Hiinas.[42]

Üks enam tähelepanu äratanud haiguse levikujuhtumeid oli kruiisilaeval Diamond Princess, mis jäeti karantiini Jaapanis Yokohama sadamas. Algselt viibis laeval 3700 reisijat, neist lubati lahkuda osal, kes täiesti kindlalt ei olnud nakatunud. 17. veebruari seisuga oli kindlalt nakatunuid 355. Ameerika Ühendriigid evakueerisid laevalt üle 400 oma kodaniku, kellest üle 40 olid nakatunud ja jäeti Jaapanisse. Karantiini on ajakirjanduses kritiseeritud, kuna selle tulemusena võis nakatunute arv oluliselt kasvada.[43][44]

27. märtsi seisuga ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv Ameerika Ühendriikides (85 498) haigusjuhtumite arvu Hiinas (81 340), Itaalia oli haigusjuhtumite arvult (80 539) maailmas kolmandal kohal, surmajuhtumite arvult haigusjuhtumite kohta (8215 ehk 10,2%) aga esimesel kohal.[6] Samal päeval teatas viirusega nakatumisest esimene suurriikide liidritest, Suurbritannia peaminister Boris Johnson.[45]

Märtsi viimase päeva lõunaks ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv 800 tuhande piiri, surmajuhtumite arv oli lähenemas 40 tuhandele.[6] Aprilli esimese päeva õhtuks oli ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv ületanud 900 tuhande piiri, surmajuhtumite arv 45 tuhande piiri.[6] 2. aprilli õhtuks oli ametlikult kinnitatud haigusjuhtumeid 1 000 000, haigusesse oli surnud 51 142 inimest, haigusest oli taastunud üle 200 tuhande inimese.[6] 7. aprilli õhtupoolikuks oli ametlikult kinnitatud aktiivsete haigusjuhtumite arv (1 008 748) ületanud miljoni piiri.[6] 15. aprilli hommikuks ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv kahe miljoni piiri, haiguse läbi hukkunuid oli enam kui 130 tuhat.[6]

2020. aasta aprilli lõpuks oli kinnitatud haigusjuhtumite arv ületanud 3 miljoni piiri (millest enam kui 1 miljon juhtumit oli registreeritud Ameerika Ühendriikides[46]), haiguse läbi oli surnud enam kui 220 tuhat inimest.[47][46]

10. mail ületas nakatumisjuhtude arv maailmas 4 miljoni piiri, haiguse läbi hukkunuid oli ligi 280 tuhat.[48] 20. mail ületas tuvastatud nakatunute arv 5 miljoni piiri, haiguse läbi oli surnud enam kui 326 tuhat inimest.[49]

SuremusRedigeeri

 
Surmajuhtumid
██ üle 100 surmajuhtumi 1 miljoni elaniku kohta
██ 10–100 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta
██ 1–10 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta
██ 0,1–1 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta
██ 0,01–0,1 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta
██ teave/asustus puudub

Esimene inimene suri COVID-19 tagajärjel 9. jaanuaril 2020 Wuhani linnas. 1. veebruaril suri Filipiinidel esimene inimene väljaspool Hiinat ning 14. veebruaril suri esimene inimene Prantsusmaal, mis oli ühtlasi esimene Aasia-väline surmajuhtum.[50]

10. veebruaril 2020 ületas surnute arv 1013 inimest ja sellega ületas haiguspuhang 2003. aastal SARS-i puhangu tõttu surnute arvu (774 inimest).[51][52] Globaalne suremus oli 26. veebruari seisuga 3,3%, kuid piirkonniti oli suremus väga erinev (Hiinas 3,5%, sh Hubei provintsis 4,9%; kruiisilaeval Diamond Princess 0,5%, Lõuna-Koreas 1%, Jaapanis 1,2%, Itaalias 3,4%). Hiina statistika andmeil kasvas suremus järsult üle 60-aastaste seas ning enam kui 80-aastastest oli surnud ligi 15 protsenti. Samas põdes üle 80% nakatunutest haiguse läbi tõsisemate kaebusteta.[24]

Näiteks 21. märtsil tõusis nakatunute arv maailmas umbes 12 tunniga ligikaudu 20 000 võrra, enam kui 303 000 inimeseni, tervenenute arv umbes 91 000-lt enam kui 93 000-ni ning haigusse surnute arv umbes pooleteise tuhande võrra, enam kui 13 000-ni; Hiinas registreeriti sama aja jooksul umbes 41 uut nakatumisjuhtumit ja 7 uut surmajuhtumit, Itaalias umbes 6557 uut nakatumisjuhtumit ja umbes 793 uut surmajuhtumit.[6]

7. aprill oli Hiinas haiguspuhangu algusest alates esimene päev, mil riik ei teatanud ühestki uuest haiguse põhjustatud surmajuhtumist.[41]

10. aprilli pealelõunal ületas ametlikult kinnitatud surmajuhtumite arv 100 000 piiri, haigusest oli tervenenud enam kui 370 000 inimest.[6]

Aprilli lõpuks oli haiguse läbi surnud enam kui 220 tuhat inimest.[47][46] 28. aprilli päeval (kell 11:00 BST) mälestati Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis vaikuseminutiga pandeemiale vastuseisu käigus hukkunud enam kui sadat meditsiinitöötajat.[53]

6. mail 2020 tõusis Ühendkuningriik surmade arvult (30 076 inimest) Euroopas esikohale (Itaalias oli registreeritud surmajuhtumite arv samal ajal 29 684) ja enam kui 70 000 hukkunuga Ameerika Ühendriikide järel maailmas teisele kohale.[54]

SümptomidRedigeeri

 
SARS-CoV-2 kujutis elektronmikroskoobis vaadatuna

Haigusse nakatunu võib olla asümptomaatiline ehk tema test võib olla positiivne, kuid inimene ilma sümptomiteta. Seetõttu on arstiteadlased soovitanud, et diagnoositud nakatunuga kokku puutunud inimesed tuleks eraldada, et välistada teiste nakatamine. Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.[55]

COVID-19 peamised sümptomid on palavik, köha, väsimus, lihasvalu ja õhupuudus. Haiguse edasine areng võib patsiendil tekitada raske kopsupõletiku, ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS), sepsise, septilise šoki ja põhjustada ka patsiendi surma. Ühendkuningriigis lisati maikuu keskpaiku ametlikult haiguse sümptomite loetellu maitsmis- ja haistmismeele häiringud.[56]

Haiguse peiteaeg on tavaliselt üks kuni neliteist päeva ning sümptomid avalduvad keskmiselt viie päeva möödudes.

Lõuna-Korea teadlaste aprilli lõpul avaldatud andmetel võivad viiruse RNA fragmendid säilida organismi rakkudes ka nädalaid pärast haigusest tervenemist; väidetavalt ei ole viiruse põhjustatud haigus retsidiivne, ega krooniline, erinevalt HIV-ist ja B-hepatiidist.[57]

EestisRedigeeri

  Pikemalt artiklis 2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Eestis

Eestis tuvastati esimene haigusjuhtum Tallinnas 2020. aasta 27. veebruari varahommikul (avastati küll 26. veebruari õhtul; nakatunu tuli samal päeval bussiga Riiast Eestisse).[6][58] Teine haigusjuhtum tuvastati 3. märtsil Tartus ja kolmas 4. märtsil Tallinnas; nakatunud saabusid 29. veebruari lennuga Bergamost Riiga, haigestunud liikusid lennujaamast Eestisse isiklike sõiduvahenditega.[59][60] Kaitsemeetmete väljatöötamiseks moodustati 27. veebruaril töörühm sotsiaalminister Tanel Kiige juhtimisel. 12. märtsil kuulutati välja eriolukord, mille raames võetud meetmeid aja jooksul karmistati.[61]

Esimene koronaviirushaigusesse nakatunu suri Eestis 25. märtsil – 83-aastane Hiiumaalt pärit naine, kes hospitaliseeriti Lääne-Tallinna keskhaiglasse 20. märtsil.

KaitsemeetmedRedigeeri

 
Kirurgiline näomask

Terviseamet soovitab kaitseks viiruse eest pesta käsi sooja vee ja seebiga, kasutada avalikes kohtades piiritusepõhist käte desinfitseerimisvahendit ning ühistranspordi kasutajatel desinfitseerida ka kindad ja kotisangad. Köhides tuleks katta suu ühekordse taskuräti või käisega (palja käega kattes kanduvad nakkused käega katsutavate esemete kaudu edasi), vältima peaks silmade, nina ja suu katsumist ning kontakti inimestega, kel on välised haigustunnused. Ühtlasi soovitab Terviseamet hoiduda toore või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima ning pesemata puu- ja köögiviljade söömisest.[2]

Asjakohaseks ja tungivalt soovitatavaks peetakse vahemaa hoidmist teiste inimestega. WHO soovitusel peab vahemaa nähtavate haigustunnustega, ehk siis köhivate või aevastavate inimestega olema vähemalt 1 m,[62] Terviseameti soovitusel peab vahemaa teiste inimestega olema vähemalt 2 m.

Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kirurgiline näomask kaitseb eeskätt teisi inimesi, kuna mask ei pruugi kaitsta kandjat väikeste piiskade ega silma limaskesta kaudu nakatumise eest.[24] WHO soovitusel tuleb maski kanda nakatunud ja COVID-19 sümptomitega inimestel ning neil, kes hoolitsevad COVID-19 haigete inimeste eest. WHO nimetab näomaski kandmist muudel juhtudel maskide raiskamiseks, võttes arvesse eelkõige ülemaailmset näomaskide nappust.[62][63]

Maikuu alguseks ei olnud ühest seisukohta kaitsemaskide kandmise vajalikkuse kohta välja kujunenud.[30][64]

Putinist 4 aastat kauem võimul olnud Lukašenko valitsetud Valgevenes toimus 9. mail võidupüha tähistamiseks täismõõduline paraad, samas kui idanaaber tavapärase paraadi pandeemia tõttu ära jättis.[65] Moskva linnapea Sergei Sobjanin pikendas linnas karantiini 31. maini, alates 12. mai keskpäevast on Moskva elanikud kohustatud kandma avalikes kohtades ja transpordis liikudes näomaski ja kindaid.[66][67]

Asjakohased ja ajakohastatud juhised on avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehel,[68] eesti keeles on samalaadne teave avaldatud Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva Terviseameti veebilehel.[69]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Naming the coronavirus disease (COVID-19) and the virus that causes it" (inglise keeles). WHO. Vaadatud 28.2.2020. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV)
  3. 3,0 3,1 "WHO COVID-19 situation report 29". World Health Organization. 19. veebruar 2020. 
  4. 4,0 4,1 "Q&A on coronaviruses (COVID-19): How long is the incubation period for COVID-19?". www.who.int (inglise keeles). Vaadatud 26.2.2020. 
  5. 5,0 5,1 "Coronavirus incubation could be as long as 27 days, Chinese provincial government says". Reuters. 22. veebruar 2020. 
  6. 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 "Tracking coronavirus: Map, data and timeline". BNO News. 17. veebruar 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2020. Vaadatud 3. märts 2020, 21:31. 
  7. "Coronavirus COVID-19 Global Cases by Johns Hopkins CSSE". gisanddata.maps.arcgis.com (inglise keeles). Vaadatud 7.3.2020. 
  8. Coronavirus disease (COVID-19) Situation Report 129
  9. Coronavirus disease (COVID-19) Situation Report 129
  10. koroonahaigus
  11. "2019 Novel Coronavirus (2019-nCoV) Situation Summary". Centers for Disease Control and Prevention. 30. jaanuar 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2020. Vaadatud 30. jaanuar 2020. 
  12. ARDS – äge respiratoorse distressi sündroom (“Acute Respiratory Distress Syndrome”) // Varem tuntud ka “täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom” (Adult Respiratory Distress syndrome); vt. Alan Altraja. Õppematerjal
  13. "WHO juht: käes on pandeemia" ERR, 11. märts 2020
  14. 14,0 14,1 "The continuing epidemic threat of novel coronaviruses to global health – the latest novel coronavirus outbreak in Wuhan, China". International Journal of Infectious Diseases, 14. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  15. 15,0 15,1 ""Undiagnosed pneumonia – China (HU) (01): wildlife sales, market closed, RFI Archive Number: 20200102.6866757". Pro-MED-mail. Vaadatud 26.01.2020.
  16. "A Novel Coronavirus from Patients with Pneumonia in China, 2019". New Englang Journal of Medicine, 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  17. Stanley Perlman. "Another Decade, Another Coronavirus". New England Journal of Medicine, 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  18. World Health Organization (2020). "Novel Coronavirus (‎2019-nCoV)‎: situation report, 13". World Health Organization. 
  19. Somvichian-Clausen, Austa (30. jaanuar 2020). "The coronavirus is causing an outbreak in America—of anti-Asian racism". The Hill. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2020. Vaadatud 4. veebruar 2020. 
  20. "Läheb viiruslikuks. Covid-19 desinformatsiooni ökosüsteemis" ERR, 23. märts 2020
  21. "WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19". ERR, 11.02.2020.
  22. Helen Branswell. "WHO declares the coronavirus outbreak a pandemic". www.statnews.com (inglise keeles). Vaadatud 11.3.2020. 
  23. Koroonaviirust võivad levitada ka nähtavate sümptomiteta nakatunud ERR, 25.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  24. 24,0 24,1 24,2 24,3 Jaan-Juhan Oidermaa KKK: mida peaks teadma koroonaviirustest? ERR, 31.01.2020/26.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  25. "Coronavirus disease 2019 (COVID-19)Situation Report –60" (inglise keeles). WHO. 19.3.2020. Vaadatud 21.3.2020. 
  26. "DRAFT landscape of COVID-19candidate vaccines –20 March 2020". WHO. 20.3.2020. Vaadatud 21.3.2020. 
  27. Ryan O'Hare (26.3.2020). "Coronavirus pandemic could have caused 40 million deaths if left unchecked" (inglise keeles). Imperial College. Vaadatud 29.3.2020. 
  28. "Remdesivir authorised as coronavirus treatment by US in 'important first step'" (inglise keeles). ABC Online. 2.5.2020. Vaadatud 2.5.2020. 
  29. Holland, Steve; Mason, Jeff; Maler, Sandra (1. mai 2020). "FDA Authorizes Remdesivir Drug for COVID-19". The New York Times. 
  30. 30,0 30,1 "Should we wear face masks?" (inglise keeles). BBC | Healt Check. 6.5.2020. Vaadatud 7.5.2020. "Does the wearing of face masks by the public prevent the transmission of coronavirus in the community? Professor Robert West of University College London’s Institute of Epidemiology has participated in a review of more than 20 studies on this important question. The analysis concludes that the evidence is equivocal. In other words, based on current evidence, Prof West feels we cannot say whether mask wearing is a beneficial thing to do. It cannot be ruled out that masks may in fact increase the spread of the virus through communities. This week’s Health Check guest epidemiologist Professor Matthew Fox of Boston University offers an alternative perspective" 
  31. Ted Regencia, Saba Aziz ja Usaid Siddiqui (8.5.2020). "US blocks UN Security Council vote on coronavirus: Live updates | The resolution called for cessation of hostilities in conflict zones so governments could focus on tackling COVID-19" (inglise keeles). Al-Jazīrah. Vaadatud 8.5.2020. 
  32. Maria Pasquini (7.5.2020). "Coronavirus Began Spreading Worldwide Late Last Year, Study Says". people.com (inglise keeles). Vaadatud 8.5.2020. "Using genetic analysis taken from more than 7,600 patients around the world, researchers at the University College London Genetics Institute have found evidence that the pandemic began late last year, and quickly spread worldwide. // “Estimates support that the COVID-2 pandemic started sometime around Oct. 6, 2019 to Dec. 11, 2019, which corresponds to the time of the host jump into humans,” the research team wrote in the study, which was published on Tuesday." 
  33. "Coronavirus: France's first known case 'was in December'" (inglise keeles). BBC News. 5.5.2020. Vaadatud 5.5.2020. 
  34. ""J'avais des douleurs au thorax": le patient infecté par le coronavirus en décembre témoigne". www.bfmtv.com (prantsuse keeles). BFM TV. 5.5.2020. Vaadatud 5.5.2020. 
  35. "China pneumonia outbreak: Mystery virus probed in Wuhan". BBC News. Vaadatud 21. märts 2020.
  36. "Clinical features of patients infected with 2019 novel coronavirus in Wuhan, China". The Lancet. Vaadatud 26.01.2020.
  37. Andrew Joseph. "New coronavirus can cause infections with no symptoms, studies show". STAT News, 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  38. "A familial cluster of pneumonia associated with the 2019 novel coronavirus indicating person-to-person transmission: a study of a family cluster". The Lancet, 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  39. Lisa Schnirring. "Doubts rise about China's ability to contain new coronavirus". CIDRAP, 25. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  40. "Coronavirus: China enacts tighter restrictions in Hubei" (inglise keeles). BBC. 16.02.2020. Vaadatud 16.02.2020. 
  41. 41,0 41,1 Kate Lyons (7.4.2020). "Coronavirus latest: at a glance" (inglise keeles). TheGuardian.com. Vaadatud 7.4.2020. 
  42. "WHO Director-General's opening remarks at the mission briefing on COVID-19 - 26 February 2020". WHO. Vaadatud 21. märts 2020.
  43. Jaapanis karantiinis oleval kruiisilaeval nakatunute arv kasvab ERR, 12.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  44. USA evakueeris oma kodanikud karantiinis ristluslaevalt ERR, 17.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  45. "UK Prime Minister Boris Johnson to 'lead the national fightback' from home - BBC News" (inglise keeles). BBC. 27.3.2020. Vaadatud 27.3.2020. 
  46. 46,0 46,1 46,2 Russell Brandom (28.4.2020). "More than 1 million people in the US have tested positive for COVID-19" (inglise keeles). The Verge. Vaadatud 1.5.2020. 
  47. 47,0 47,1 Sam Wong , Adam Vaughan , Conrad Quilty-Harper, Layal Liverpool (30.4.2020). "Covid-19 news: Global CO2 emissions could fall 8 per cent in 2020". newscientist.com (inglise keeles). Vaadatud 1.5.2020. 
  48. Nazia Parveen (10.5.2020). "Coronavirus live news: Germany sees infections rise again after lockdown easing" (inglise keeles). theguardian.com. Vaadatud 10.5.2020. 
  49. Lisa Shumaker, Cate Cadell (21. mai 2020). "Global coronavirus cases surpass 5 million, infections rising in South America" (inglise keeles). Reuters. Vaadatud 2.05.2020. 
  50. "Tappev koroonaviirus nõudis esimese ohvri Euroopas". Delfi. Vaadatud 22. märts 2020.
  51. "Coronavirus now more deadly than SARS | NHK WORLD-JAPAN News". NHK WORLD (inglise keeles). Vaadatud 10.02.2020. 
  52. "Coronavirus is now more deadly than the sars pandemic in 03". ABC Columbia (inglise keeles). 10. veebruar 2020. Vaadatud 10.02.2020. 
  53. "Coronavirus: UK holds minute's silence for key workers who died" (inglise keeles). BBC. 28.4.2020, 15:00. Vaadatud 28.4.2020, 16:00. 
  54. "Coronavirus: UK becomes first country in Europe to pass 30,000 deaths". BBC News. 6.5.2020. Vaadatud 6.5.2020. 
  55. "Koroonaviiruse haigus COVID-19". Terviseamet. Vaadatud 21. märts 2020.
  56. Chris Smyth (18.05.2020). "Anyone aged over 5 with coronavirus symptoms can have test, says Hancock" (inglise keeles). The Times. Vaadatud 18.05.2020. (Vajalik registreerumine (juhend)). "Symptoms for which you can get a test now include loss of sense of smell, with health chiefs hoping to identify more cases as the country moves to a national contact tracing system. // People are advised to be alert to food losing its flavour because smell and taste are so closely connected." 
  57. Sam Courtney-Guy. "Coronavirus patients ‘can’t relapse once they’ve recovered’" (inglise keeles). Metro. 
  58. "Eestis leiti esimene koroonaviirusesse nakatunu". ERR. 27. veebruar 2020, 08:51. Vaadatud 27.02.2020. "Kolmapäeva õhtul avastati Eestis esimene koroonaviirusesse nakatunu, kes tuli Eestisse bussiga Riiast, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik" 
  59. "Eestis tuvastati teine koroonaviirusega nakatunu". ERR. 3. märts 2020, 20:11. Vaadatud 04.03.2020. "Haigestunu saabus 29. veebruari lennuga Bergamost Riiga, lennujaamast Eestisse liikus haigestunu isikliku transpordiga" 
  60. "Kolmandal eestimaalasel tuvastati koroonaviirus". ERR. 5. märts 2020, 11:50. Vaadatud 05.03.2020. "Terviseameti labor analüüsis kolmapäeval 43 koroonaviiruse proovi, millest positiivseks osutus 29. veebruaril Itaaliast Bergamost Riiga saabunud keskealise tallinlase antud proov" 
  61. [1] ERR, 12.03.2020 (vaadatud 13.03.2020)
  62. 62,0 62,1 "Q&A on coronaviruses (COVID-19)" (inglise keeles). WHO. 9.3.2020. Vaadatud 3.4.2020. 
  63. "Coronavirus disease (COVID-19) advice for the public: When and how to use masks" (inglise keeles). WHO. Vaadatud 3.4.2020. 
  64. "COVID-19: UCL academics mobilise to provide critical advice and expert comment" (inglise keeles). UCL. 7.5.2020. Vaadatud 7.5.2020. 
  65. Andrei Makhovsky (9.5.2020). "Shunning virus lockdown, defiant Belarus stages Victory Day parade" (inglise keeles). Reuters. Vaadatud 9.5.2020. 
  66. "Coronavirus in Russia: The Latest News" (inglise keeles). The Moscow Times. 9.05.2020. Vaadatud 9.05.2020. 
  67. Sergei Sobjanin (7.5.2020). "Коронавирус. Частичное возобновление работы, масочный и перчаточный режим, другие решения 07.05.2020" (vene keeles). Vaadatud 9.5.2020. 
  68. "Coronavirus disease (COVID-19) advice for the public" (inglise keeles). WHO. Vaadatud 27.3.2020. 
  69. "Koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid". Terviseamet. Vaadatud 27.3.2020. 

VälislingidRedigeeri