Kütimäe kalmistu

(Ümber suunatud leheküljelt Rutikvere mõisa kalmistu)

Kütimäe kalmistu (algselt Rutikvere mõisa kalmistu) on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Arisvere külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.

Kütimäe kalmistu

AsukohtRedigeeri

 
Tee kalmistule
 
Kalmistu värav

Kalmistu asub Rutikvere mõisa keskusest (tänapäeval Järva maakonnas) linnulennult 3 km kaugusel idas Jõgeva maakonnas.

AjaluguRedigeeri

Esimene matus Rutikvere mõisakalmistule olevat toimunud 1831. aastal.[1] Seda võiks seostada mõisa tollase omaniku Otto Friedrich von Pistohlkorsi surmaga 1831. aastal, kes olevat siiski maetud algul Põltsamaa saksa kalmistule ja hiljem maetud ümber Rutikvere mõisakalmistule.[2]

Legendide järgi olevat Pistohlkorsid rajanud 1872. aastal oma kalmistu, kuna Põltsamaa saksa kalmistul olevat olnud ruumipuudus. Otto Friedrichi pojapoeg Adolph Friedrich Alexander von Pistohlkors (1820–1896) laskis talgute korras rajada kunstliku künka, mida pärimuse järgi ehitati kaks aastat. Hiljem hakati seda küngast kutsuma Kütimäeks. Sellele kalmistule rajati 1873. aastal piirdeaed, kolmeosaline värav ja tagaossa uusgooti stiilis kabel. Kalmistu väraval on raidtahvel piiblisalmiga, kabeli esikülje viilul on Pistohlkorside raidvapp.

Seega on kalmistu põhjalik ümberehitamine aastatel 1870. aastate algul arvatavasti aetud segi kalmistu rajamisega.

Hiljem olevat Põltsamaa saksa kalmistult ka teised sinna maetud Pistohlkorside suguvõsa liikmed maetud ümber mõisakalmistule, kuhu kokku on maetud 21 lahkunut.[1]

Kasutamine tänapäevalRedigeeri

Kütimäe kalmistu on tegutsev kalmistu[3], kus puhkavad ka lähima ümbruskonna rahva omaksed. Praegu hooldab kalmistut Põltsamaa vald. Kabelit kasutavad vajadusel ka külaelanikud.

Avaliku kalmistuna tegutsemise ajal sinnamaetute arv pole teada.

KorrastamisestRedigeeri

 
Kalmistu kabel

Pistohlkorsid käivad Kütimäel sageli, nendega soovitakse nõu pidada ka kabeliümbruse haljastamise ja taimevaliku osas. Kabeli katuse vahetus läks maksma ligikaudu 25 000 krooni, millest poole finantseeris välismaal elav Pistohlkorside suguvõsa ja teise poole kuludest kattis muinsuskaitse. Tulevikus plaanitakse korrastada ka surnuaia väravkaared (samuti uusgooti stiilis).[4]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 77
  2. Merlin Lumiste. "Otto Friedrich von Pistohlkorsi (1754-1831) elu ja tegevus Liivimaal". Bakalaureusetöö. Tartu 2013. Leht 48
  3. Kütimäe kalmistu eeskiri, Pajusi Vallavolikogu määrus, Vastu võetud 18.02.2010 nr 1, Riigi teataja, KO 2010, 49, 681
  4. Merike Kask, Rutt Tänav. "Läbi paeselt halli argipäeva" II osa. Pajusi valla lood. Põltsamaa 2011

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri