Rudyard Kipling

Briti luuletaja, proosa- ja ajakirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1907

Joseph Rudyard Kipling (30. detsember 1865 Bombay (tänapäeval Mumbai), India18. jaanuar 1936 London) oli briti luuletaja, proosa- ja ajakirjanik. Ta ammutas oma loomingus tihti ainet oma sünnimaa Briti India värvikast olustikust (näiteks romaan "Kim").

Rudyard Kipling
Rudyard Kipling (1895)
Sünninimi Joseph Rudyard Kipling
Sündinud 30. detsember 1865
Malabar Hill, Bombay provints, Briti Raj
Surnud 18. jaanuar 1936 (70-aastaselt)
Fitzrovia, London, Inglismaa
Puhkepaik Poets' Corner, Westminster Abbey
Žanr luule, lühijutud, lastejutud, reisijutud, proosa
Tuntud teoseid
Tunnustus Nobeli kirjandusauhind (1907)
Abikaasa Caroline Starr Balestier (a. 1892)
Lapsed Josephine, Elsie, John

Autogramm

Kuulsad on tema loomajutud ("Džungliraamat" I-II, 1894-95; eesti keeles lühendatult pealkirjaga "Mowgli"), muinasjutud ("Jutte väikestele lastele" 1902) ja ka mitmed lühijutud, näiteks "The Man Who Would Be King" (1888). Kiplingu kuulsamateks luuletusteks peetakse näiteks "Mandalay" (1890), "Gunga Din" (1890), "Valge mehe koorem" (1899), "If—" (1910) ja "The Gods of the Copybook Headings" (1919). Nii proosas kui ka luules ülistas ta mehisust, tugevaid isiksusi ja Briti võimu.

Ta oli üks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse populaarsemaid Suurbritannia kirjanikke. 1907. aastal sai ta 41-aastaselt Nobeli kirjandusauhinna, olles esimene ingliskeelne ning sinnani noorim auhinna laureaat. Kiplingule taheti anda ka Briti poeet-laureaadi tiitlit ning mitmel korral anda talle rüütliseisus, kuid ta keeldus mõlemast.

Väljend prostitutsioonist kui maailma vanimast ametist sai alguse Kiplingu novellist "On the City Wall" (1889), mis räägib India prostituudist Lalunist.[1]

6. mail 1935 pidas Kipling Püha Jüri kuninglikus ühingus kõne "Kaitsmata saar", milles hoiatas Suurbritanniat ohu eest, mida Saksamaa endast kujutab.

Kiplingu põrmu hoitakse Westminster Abbey Poets' Corneris (luuletajate nurgas).

Haakrist raamatute kaanel

muuda
 
Rudyard Kiplingi haakrist ja autogramm

Kiplingi paljude raamatute kaanel on haakrist koos elevandiga, kes kannab lootoseõit. Alates 1930. aastatest on tekitanud see küsimuse, kas Kipling polnud natsiideoloogia pooldaja.

Kipling kasutas haakristi kui india iidset õnne ja heaolu sümbolit. Seevastu natsid ei võtnud haakristi oma sümbolina kasutusele enne 1920. aastat. Kipling kasutas nii päri- kui vastupäeva suunatud haakristi. Juba enne natside võimuletulekut Saksamaal teatas Kipling oma kirjastajale, et haakristid tema teoste kaantelt tuleb kõrvaldada, et mitte näidata teda natside pooldajana.

Kirjandus

muuda

Viited

muuda
  1. Christensen, Else (1. aprill 2023). "Prostituut, maailma peaaegu vanim elukutse". Imeline Ajalugu. Vaadatud 9. mail 2023.

Välislingid

muuda