Rubiku kuubik
Rubiku kuubik ehk 3×3 kuubik on mänguasi, mille leiutas 1974. aastal ungari arhitektuuriõppejõud, skulptor ja leiutaja Ernő Rubik.

Kuubik on väiksematest omavahel seotud tükkidest koosnev kuup, mille välistahkude tükid näivad välisel vaatlusel kuupidena ja algasendis on kuubiku iga tahk märgitud eri värviga. Kuubi külgi saab keerata, mille tulemusena saavutab kuubik segatud seisu. Kuubiku lahendamine seisneb algseisu taastamises, kus igal tahul on vaid ühte värvi tükid.
Kuubiku kiiruse peale lahendamises (speedcubing) korraldatakse võistlusi ja registreeritakse rekordeid. Kiireima üksiklahenduse maailmarekordi tegija on hiinlane Yusheng Du ajaga 3,47 sekundit (2018) ja Eesti rekord on Kaur Tuule nimel ajaga 5,57 sekundit (2022).
Ajalugu Redigeeri
1980. aastal hakkas ettevõte Ideal Toy Company kuubikut litsentsi alusel tootma ja juba samal aastal valiti see Saksamaal aasta mänguks.[1] 2009. aasta alguse seisuga oli maailmas müüdud 350 miljonit kuubikut[2], mis teeb sellest kogu maailma müüduima mõttemängu. Usutakse, et see on üleüldse maailma müüduim mänguasi[3].
1970. aasta märtsis leiutas Larry Nichols 2×2×2 kuubiku ja patenteeris selle nimetuse "Rühmades pööratavate tükkidega mõistatus" all 11. aprillil 1972, 2 aastat varem kui Rubik oma kuubiku leiutas.[4] Nicholsi kuubikut hoidsid koos magnetid, mistõttu seda oli lihtne koost lahti võtta. Nichols müüs patendi oma tööandjale Moleculon Research Corp, mis kaebas Ideal Toysi kohtusse. 1984. aastal kaotas Ideal Toys kohtuvaidluse, kuid kaebas otsuse edasi. 1986. aastal otsustas apellatsioonikohus, et 2×2×2 kuubiku leiutaja on Nichols, kuid tal pole õigust 3×3×3 kuubikule.[5]
Esimesed meistrivõistlused kuubiku kokkupanekus korraldas Guinnessi rekordite raamat Münchenis 13. märtsil 1981. Võitja aeg oli 38 sekundit.[6] Maailmameistrivõistlused peeti 5. juunil 1982. aastal Budapestis ja seal oli võitja aeg 22,95 sekundit.[7]
1980. aastate algul oli Rubiku kuubik suur müügihitt ja see pälvis laialdast tähelepanu. Näiteks toodeti USAs 1983. aastal selle kohta isegi animafilmiseeria "Rubik, the Amazing Cube".[8] Kuubikumaania hakkas tasapisi tagasi tõmbuma pärast 1983. aastat ning kahekümne aasta vältel alates Budapesti võistlusest ei toimunud enam ühtegi suuremat Rubiku kuubiku lahendamise võistlust.[9]
Seoses Interneti levikuga lihtsustus Rubiku kuubiku lahendamise valemite laialdasem levimine[10] ja hakkasid tekkima asjast huvitatute erialafoorumid, nagu 2000. aastal loodud lehekülg speedcubing.com. 1990. aastate lõpul hakkas levima ka Fridrichi meetod ehk CFOP.[9]
Kuubikud muutusid järjest paremaks. Uuemate kiirlahendamiseks mõeldud kuubikute puhul võis rääkida ainult välise kuju säilimisest, sest sisemised mehhanismid olid täielikult ringi tehtud. Samuti levisid uued kokkupanemisõpetused. See kõik tõi kaasa uue kuubikulahendajate põlvkonna pealekasvu.[9]
2002. aastal toimunud Dutch Open, oli esimene paljudest võistlustest ning 2001. aastal jõuti maailmameistrivõistluste taaskorraldamiseni, mis peeti Torontos. See viis peatselt ka Maailma Kuubikuassotsiatsiooni asutamiseni. Järgnevalt on maailmameistrivõistlusi peetud veel Floridas (2005), Budapestis (2007), Düsseldorfis (2009), Bangkokis (2011), Las Vegases (2013), São Paulos (2015), Pariisis (2017) ja Melbourne'is (2019). 2021. aasta MM Hollandis tühistati koroonapandeemia tõttu ning järgmised maailmameistrivõistlused leiavad aset Soulis 2023. aastal[11].
Esimene ametlik võistlus Eestis toimus 2009. aastal.[12] Eestlaste abil jõudsid võistlused ka Lätti (2012)[13] ja Leetu (2013).[14]
Notatsioonid Redigeeri
Nii lahendamise algoritmide kui ka segamise valemite ülesmärkimiseks, kasutatakse ametlikku liigutuste ülesmärkimise korda. Kasutusel on välise ploki pöörde meetrika (inglise keeles Outer Block Turn Metric), mis määratleb selle, mida loetakse üheks liigutuseks.[15]
Põhiliigutused (milline kiht liigub):
- F (Front face): lahendaja poole vaatav külg
- B (Back face): kõige tagumine külg lahendaja suhtes
- U (Up face): ülemine külg
- D (Down face): alumine külg
- L (Left face): vasakpoolne külg
- R (Right face): parempoolne külg
Rotatsioonid (seejuures ei loeta terve kuubiku pööramist liigutuste alla):
- x: pööra tervet kuubikut x-teljel (R)
- y: pööra tervet kuubikut y-teljel (U)
- z: pööra tervet kuubikut z-teljel (F)
Ülakoma ( ′ ) kasutamine tähe järel märgib, et kihti liigutatakse vastupäeva. Muidu tehakse liigutus päripäeva.
Keskmise kihi liigutamisel koos äärmisega märgitakse juurde w-täht (tuleneb sõnast wide). Näiteks Uw tähendab, et liigutakse kahte ülemist kihti. Suuremate kuubikute puhul võidakse sinna ette märkida ka number (ehk mitut kihti liigutatakse) – selle puudumisel eeldatakse, et korraga liigutatakse kahte kihti.
Kui tähe järel on number 2 või 2, siis märgib see 180-kraadist pööret 90-kraadise asemel.
Rekordid Redigeeri
Seoses Maailma Kuubikuassotsiatsiooni (WCA) loomisega, mis peab arvestust ka rekordite üle, on paika pandud ala täpsed reeglid ning seetõttu võib Rubiku kuubiku lahendamist nimetada reguleeritud võistlusspordiks.
Alates 2020. aasta algusest on WCA tunnustatud ametlikud võistlusalad 3×3 kuubiku lahendamine, 3×3 kuubiku lahendamine ühe käega, 3×3 kuubiku lahendamine kinnisilmi, mitme kuubiku kinnisilmi lahendamine ja 3×3 kuubiku lahendamine vähimate käikudega.
Kehtiva maailmarekordi 5,08 püstitas Korea päritoluga ameeriklane Max Park aastal 2022.[17] Hiinlase Yusheng Du käes on kiireima üksiku katse rekord (3,47 sekundit) 2018. aastast.[17] Max Parki ja varasemat rekordiomaniku Feliks Zemdegsit peetakse laialdaselt maailma parimaks kuubikulahendajaks[10][18][19] ning nende nimel on arvukalt seonduvaid rekordeid ja teisi tipptulemusi.[20][21]
Keskmise aja Eesti rekordit, mis on 7,66 sekundit, hoiab alates võistlusest Twist 'n Turn Tallinn 2022 Kaur Tuule. Tema käes on ka kiireima üksiku katse rekord (6,12 sekundit).[22] Enne seda olid aastail 2017–2019 rekordiomanikeks vaheldumisi Alfred Saidlo ja Erik Kippus.[23] Varem hoidis Eesti rekordit aga Anti Ingel, kes oli ühtlasi viiel korral Eesti esindajaks maailmameistrivõistlustel.[24]
Alates 2003. aastast korraldatakse võistlustel 5 katset, millest arvestatakse maha parim ja viletsaim ning järelejäänud kolmest saadud ajast võetakse keskmine.[10][25] Maailmarekordeid registreeritakse ka kõige kiirema üksiku tulemuse arvestuses.[17]
Maailmarekordid ja Eesti rekordid: keskmine tulemus | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Võistlusala | Maailmarekord | Rekordiomanik | Võistlus | Eesti rekord | Rekordiomanik | Võistlus | |
Rubiku kuubik | 4,86 | Tymon Kolasiński Max Park |
Cube4fun in Warsaw 2022 Marshall Cubing September 2022 |
6,89 | Kaur Tuule | TEC Open 2022 | |
3×3 kuubik ühe käega | 8,65 | Patrick Ponce | Stevenage Spring 2022 | 13,52 | Kaur Tuule | PärNuti Cubing 2022 | |
3×3 kuubik kinnisilmi | 15,24 | Tommy Cherry | Florida Fall 2021 | 42,73 | Andrei Solntsev | Tallinn Open 2019 | |
Vähimate liigutustega | 21,00 | Cale Schoon | North Star Cubing Challenge 2020 | 31,67 | Remo Pihel | Squack FMC Helsinki 2022 | |
Maailmarekordid ja Eesti rekordid: parim tulemus | |||||||
Võistlusala | Maailmarekord | Rekordiomanik | Võistlus | Eesti rekord | Rekordiomanik | Võistlus | |
Rubiku kuubik | 3,47 | Yusheng Du (杜宇生) | Wuhu Open 2018 | 5,57 | Kaur Tuule | Estonian Open 2022 | |
3×3 kuubik ühe käega | 6,20 | Max Park | Marshall Middle Slice 2022 | 10,52 | Kaur Tuule | Tartu Open 2021 | |
3×3 kuubik kinnisilmi | 14,51 | Tommy Cherry | CubingUSA Southeast Championship 2022 | 34,00 | Andrei Solntsev | Tallinn Open 2019 | |
Mitu kuubikut kinnisilmi (Multiple Blindfolded) |
62/65 57:47 |
Graham Siggins | Blind Is Back LA 2022 | 9/10 58:57 |
Andrei Solntsev | Tallinn Open 2019 | |
Vähimate liigutustega | 16 | Sebastiano Tronto | FMC 2019 | 25 | Kaur Tuule | FMC 2019 | |
Allikad: WCA: Records ja WCA: Records – Estonia (seisuga 29. oktoober 2022) |
Pilte Redigeeri
-
3×3 kuubiku lahendamine võistlusel
-
Rubiku kuubikust on loodud arvukalt erineva suurusega versioone
-
Laiali lammutatud Rubiku kuubik
-
Grafiti Rubiku kuubikuga
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ Encyclopedia of Play in Today's Society. Lk 612
- ↑ William Lee Adams: "The Rubik's Cube: A Puzzling Success" Time, 28. jaanuar 2009
- ↑ Ray Marshall: "Squaring up to the Rubik challenge" icNewcastle, 27. juuli 2005
- ↑ Pattern forming puzzle and method with pieces rotatable in groups
- ↑ Moleculon Research Corporation v. CBS, Inc.
- ↑ Rubik’s Cube Competitions Ruwix
- ↑ World Rubik's Cube Championship 1982
- ↑ Rubik, the Amazing Cube IMDb
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Rebecca Sheir: "The Rise, Fall And Rise Of The Rubik's Cube" wbur.org, 14. juuli 2017
- ↑ 10,0 10,1 10,2 Ian Scheffler: "Beyond the Rubik's Cube: inside the competitive world of speedcubing" The Guardian, 2. mai 2014
- ↑ WCA World Championship 2021 Cancellation worldcubeassociation.org, 6. august 2021
- ↑ Estonian Open 2009 World Cube Association
- ↑ Latvian Open 2012 World Cube Association
- ↑ Lithuanian Open 2013 World Cube Association
- ↑ Andreas Pung. Rubiku kuubiku lahendamismeetodite võrdlus ja nende algoritmide analüüs 2015
- ↑ Removing official status for 3x3x3 with Feet WCA, 4. detsember 2019
- ↑ 17,0 17,1 17,2 Records WCA (vaadatud 12. juulil 2022)
- ↑ Emma Kemp: "‘The popularity has just completely exploded’: Rubik’s Cube’s second coming" The Guardian, 10. detsember 2021
- ↑ "How Rubik’s Cubes helped Max Park with his autism and become a record breaker" guinnessworldrecords.com, 1. aprill 2019
- ↑ Feliks Zemdegs WCA
- ↑ Max Park WCA
- ↑ Eesti rekordid WCA (vaadatud 12. juulil 2022)
- ↑ 3x3x3 Cube record history in Estonia WCA
- ↑ Anti Ingel WCA
- ↑ World Rubik's Games Championship 2003 WCA
Välislingid Redigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rubiku kuubik |
- Kuidas Rubiku kuubikut kokku keerata
- Eesti rekordid
- Siim Sepp: "Rubiku kuubik on alati lahendatav 20 liigutusega" Novaator, 13. august 2010
- Elina Randoja: "Keskeas Rubiku kuubik vallutab uut põlvkonda" Tartu Postimees, 12. detsember 2011