Mänguasi

Mänguasi ehk lelu ehk mängukann on ese, mida kasutatakse mängimiseks. Tarbijakaitse määratluses on mänguasi toode, mis on kavandatud mängimiseks (üksnes või muuhulgas) alla 14-aastastele lastele.

Eesti Nukutööstuses Läänela 1942. aastal valmistatud segamassist nukk maalitud juustega Tartu Mänguasjamuuseumi kogust.

Täringumängud kui hasartmängud olid keskajal täiskasvanute meelelahutus. Neid mängiti seltskonnas, näiteks kõrtsis või mujal, kus kokku saadi. Tänapäeval on täring tavaline mänguasi, mis kuulub lauamängu juurde.

Mänguasju valmistatakse nii lastele, lemmikloomadele kui ka täiskasvanutele, kuid mänguasjaks võib olla ka mõni lihtne looduslik objekt või mis tahes muu ese. Mänguasju toodetakse ka kollektsioneerimiseks. Nende mänguasjadega ei mängita.

Läbi aegade on populaarsete mänguasjade hulgas olnud nukud, loomad ja sõdurid, hilisemal ajal ka autod, laevad ja lennukid. Viimase aastasaja üks armastatumaid pehmeid mänguasju on kaisukaru. Tänapäeval võistlevad maailma enimtuntud ja enimmüüdud mänguasja tiitli nimel Barbied ja Legod.

Mänguasjadega mängimine

Enamiku imetajaliikide noorloomi on täheldatud mängimas. Mänguasjadeks kõlbab neile kõik, mida nad leiavad, näiteks käbid, kivid ja toit. Loomad võivad mänguasjadega maadelda, neid hammustada, taga ajada, visata ja kanda. Loomi saab õpetada mängima ja mänguasju kasutama, näiteks delfiinid, keda on õpetatud palli läbi õhus oleva rõnga viskama, võivad seda teha ka siis, kui neil seda ei paluta teha.

Mänguasjad aitavad nii loomadel kui ka inimestel sotsialiseeruda. Noored šimpansid võivad kasutada nukkudena keppe, kandes neid nii, nagu emad lapsi kannavad, ja võtavad neid ööseks oma pessa. Niisugust käitumist täheldatakse šimpansitüdrukutel sagedamini kui šimpansipoistel ja sedasi võivad käituda ka noored emased, aga pärast seda, kui nad ise on emadeks saanud, pole neil sellist käitumist täheldatud.

Mänguasju tundsid juba inimeste iidsed tsivilisatsioonid. Induse kultuuri leiukohtadest on välja kaevatud mängukaarikuid, vilepille ja mänguahve. Vana-Egiptuses tunti kivist, savist ja puidust nukke, millest mõnel olid parukad ja liikuvad jäsemed.

Juba antiikaja lastemängud ja mänguasjad sarnanevad tänapäevastega. Muuhulgas võib seda järeldada Pompeist leitud kunstiteoste põhjal, millel neid kujutatud oli. Lastel oli mitut liiki kõvu ja pehmeid palle, mille täiteks olid näiteks hobusejõhvid, suled, vill ja karvad, neil oli ka nukke, savinõukesi, täringuid ja lauamänge. Imikud mängisid kõristitega, suuremad lapsed nii elusate kui puust loomadega. Tunti ka vilepille ja plaksupiitsu.

Pieter Bruegeli maal "Laste mängud" (1560).

Tänapäevaste täringute eelkäijaks olid keskajal elanud inimeste mängudes koduloomade kontsluud. Sellise luu neli külge näevad igaüks pisut isemoodi välja: igal küljele anti mängides kindel väärtus ja neid pruugiti algeliste täringutena. Algselt kasutasid kontsluid täringumängudes täiskasvanud, hiljem said neist laste mänguasjad. Tänapäevaste täringutega sarnaseid kuubikujulisi täringuid on Eestis teada alates keskajast. Tallinnas Raekoja platsil 1953. aastal toimunud arheoloogiliste uuringute käigus leiti 14 täringut. Täringumängud kui hasartmängud olid keskajal täiskasvanute meelelahutus. Neid mängiti seltskonnas – kõrtsis või ka mujal, kus kokku saadi. Tallinna Raekoja platsi piirkonda rajati 1300. aasta paiku väljak, see oli sobiv paik kokkusaamiseks ning arvatakse, et seal mängiti ajaviiteks ka hasartmänge. Keskaegsete mängude ja mänguasjade kohta on väga palju infot saadud Pieter Bruegheli maali "Laste mängud" (1560) uurides.

Mänguasjade tootmine

1993. aastal välja antud tumedanahaline "Happy Holidays" sarja Barbie. Nuku kleit on inspireeritud jõulutähe punastest lehtedest. Selle sarja nukud on mõeldud kollektsionääridele.

Mänguasjade tootmine on tänapäeval laialdane tööstusharu. Kulude vähendamiseks on paljud suurtootjad viinud osa mänguasjade tootmisest odavama tööjõu ja odavamate tootmiskuludega riikidesse, näiteks kolmveerand USA-s valmistatud mänguasjadest on toodetud Hiinas. Alati pole selge, missugused tingimused valitsevad alltöövõtja juures ning see tekitab tervise- ja ohutuseriske.

Lastele mõeldud mänguasjade tootjale kehtivad ranged reeglid. Ebasobiv mänguasi võib tekitada mängides lämbumis- või mürgistusohu, liiga valju heli tekitav mänguasi võib põhjustada kuulmislangust, mänguasjades sisalduvad ftalaadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja pärssida lapse arengut, ohtlikud raskmetallid võivad põhjustada allergiaid, mürgistusi ja vähki. Sellepärast on kehtestatud ranged reeglid nii materjalidele, millest mänguasjad on valmistatud kui ka kasutatavatele värvidele ja muudele lisanditele.

Mänguasjade ohtlikkusest on Eestis räägitud Tartu Mänguasjamuuseumi 2016. aasta näitusel "Oh kui ohtlik!".

Mänguasjad muuseumis

Tartu mänguasjamuuseumi põhimaja Tartus Lutsu tänaval

Alates 1994. aastast tegutseb Eestis Tartu Mänguasjamuuseum. Mänguasjamuuseume, mängimisele pühendunud lastemuuseume ja lastekultuurikeskusi on kõikjal üle maailma.

Mänguasjade kogumine

Mänguasju koguvad nii eraisikud kui ka muuseumid. Mänguasjakogujad ehk kollektsionäärid koguvad nii vanu kui ka uusi mänguasju ning mänguasjatootjad toodavad täiskasvanud kogujatele mõeldud mänguasju. Näiteks mänguasjatootja Mattel annab välja Barbie nukke, mis pole mõeldud mängimiseks, vaid täiskasvanuile kogumiseks.

Sageli on kogutud mänguasjad põhjuseks, miks tekib uus mänguasjamuuseum. Mõnikord avab koguja ise muuseumi, kuid vahel annetatakse kogutud esemed juba olemasolevale muuseumile. Tartu Mänguasjamuuseumile annetati näiteks 1998. aastal muusik Vladimir Sapožnini mänguasjakollektsioon, kuhu kuulus üle 800 eseme, sealhulgas mudelautosid, plastist ja tinast mängusõdureid ja mehaanilisi mänguasju.

Vaata ka

• Eesti vigur
• Kaisukaru
• Kaltsunukk
• Kartulipüss
• Nukumaja
• Näpurula