Rohkeõieline hõbepuu

Rohkeõieline hõbepuu (Elaeagnus multiflora) on hõbepuu perekonda kuuluv põõsaliik.

Rohkeõieline hõbepuu
'
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Roosialaadsed Rosales
Sugukond	Hõbepuulised Elaeagnaceae
Perekond	Hõbepuu Elaeagnus
Liik	Rohkeõieline hõbepuu
Binaarne nimetus
Elaeagnus multiflora Thunb.

Levik

Arvatakse, et rohkeõieline hõbepuu pärineb algselt Kesk-Hiinast ning on sealt levinud edasi Koreasse ja Jaapanisse. Liik on sisse viidud Lõuna-Sahhalinile.

Kirjeldus

Liik kasvab 1,5 m kõrguseks, mis moodustab tüve ümber juurevõsa. Võrsed on pruunid ning nendel asuvad paarisentimeetrised, jäigad ogad. Taimel on elliptilised või piklikovaalsed lehed, mis on pikalt väljaveninud alusega. Need on paksud, sileda pealispinnaga, lehe alumist pinda katavad hõbehallid karvakesed.

Rohkeõielise hõbepuu viljad

Õied on torujad, mõlemasoolised, healõhnalised. Õitsemise aeg saabub mai teisel poolel. Õies on neli kroonlehte ja tolmukat ning üks emakas. Vili kuulub luuviljade klassi. Viljad on söödadavad. Vili on enne küpsuse saavutamist kollane ning küpsedes punane. Keskmine vilja mass 1 g. Seeme moodustab vilja massist 20%. Liik viljub ka üksikpõõsana. Viljade valmimise algus on juuli teisel poolel kuni augustis. Viljad on magushapu, veidi parkiva maitsega, viljaliha on sültjas.

Kasvatamine Eestis

Rohkeõieline hõbepuu võib mõnel aastal lumepinnani külmuda, kuid see sõltub talvest ja kasvukohast. Taim taastub hästi pärast külmumist. Enamasti on liik talvekindel, taludes ilma katmata temperatuure –25 ... –27 °C. Õitseb ja viljub rahuldavalt. Perspektiivi puuviljanduslikuks kasvatamiseks võiks olla Kagu-Eestis.

Kasutamine

Iluaianduses

Rohkeõielisel hõbepuul on dekoratiivne väärtus.