Roheline investeerimine
Roheline investeerimine ehk ökoinvesteerimine on sotsiaalselt vastutustundliku investeerimise vorm, mille käigus investeeritakse ettevõtetesse, mis toetavad või pakuvad keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid. Roheline investeerimine on igasugune struktureeritud finantstegevus, mis on loodud parema keskkonna tagamiseks.[1]
Jätkusuutliku investeerimise põhimõte on suunata raha ettevõtetesse või konkreetsetesse projektidesse, mille eesmärk on säästa loodust, minimeerida reostust või toetada uue tehnoloogia arengut, mis keskendub puhtale energiale, jätkusuutlikule põllumajandusele ja reostuse vältimisele.[2]
Rohelise investeerimisega püütakse toetada äritavasid, millel on looduskeskkonnale soodne mõju. Sageli grupeeritud sotsiaalselt vastutustundliku investeerimise (SRI) või keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumitega (ESG) keskenduvad rohelised investeeringud ettevõtetele või projektidele, mis on pühendunud loodusvarade säästmisele, mis toetavad üleminekut süsinikusõltuvusest säästvamatele alternatiividele või muudele keskkonnateadlikele äritavadele. Rohelised investeeringud võivad sobida SRI katuse alla, kuid need on konkreetsemad.[3]
Rohelise tehnoloogia algatustesse investeerimiseks on mitu võimalust. Kunagi peeti rohelist investeerimist riskantseks, aga tänapäeval on mõned rohelised tehnoloogiad suutnud oma investoritele suurt kasumit tuua.
Rohelised aktsiad muuda
Rohelise investeerimise lihtsaim vorm on osta ettevõtete aktsiaid, kellel on tugevad keskkonnakohustused. Paljud uued idufirmad püüavad välja töötada alternatiivseid energiaallikaid ja materjale ning isegi juba pikalt turul olevad ettevõtted teevad suuri panuseid vähese CO2-heitega tulevikule. Mõned ettevõtted, nagu näiteks Tesla, on keskkonnateadlike tarbijate sihtimisega suutnud saavutada mitme miljardi dollari väärtuses hinnanguid.[3]
Rohelised võlakirjad muuda
Teine võimalus on investeerida rohelistesse võlakirjadesse. Ka kliimavõlakirjadena tuntud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid kujutavad endast laene, mis aitavad pankadel, ettevõtetel ja valitsusasutustel rahastada projekte, millel on positiivne mõju keskkonnale.
Kliimavõlakirjade algatuse kohaselt emiteeriti 2020. aastal ligikaudu 290 miljardi dollari väärtuses rohelisi võlakirju. Nendele võlakirjadele võivad kaasneda ka mitmed maksusoodustused, mis muudavad need võlakirjad atraktiivsemaks investeeringuks kui traditsioonilised võlakirjad.[3]
Rohelised fondid muuda
Kolmas võimalus on investeerida sellistesse investeerimisfondidesse nagu ETFi või indeksfondide aktsiatesse, mis pakuvad laiemat kokkupuudet roheliste ettevõtetega. Need rohelised fondid investeerivad lootusrikastesse väärtpaberite kogumitesse, võimaldades investoritel jagada oma raha mitmekesistele keskkonnaprojektidele, mitte ühele aktsiale või võlakirjale.[3]
Rohepesu muuda
Roheline investeerimine võib osutuda päris keerukaks, kuna paljud ettevõtted tegelevad rohepesuga.[4]
Rohepesu puhul on tegu firmade või organisatsioonide püüdega end reklaamida rohelisemalt ja keskkonnasõbralikumalt kui nad tegelikult on. Rohkem raha kulub tihtilugu reklaamile, et näidata end loodusliku ja puhtana kui tegelikule püüdlusele olla kestlik ja keskkonnasõbralik.[5]
Väärtpaberimaailmas on mõned fondid püüdnud end puhtaks pesta, luues kaubamärgist jätkusuutlikuma mulje. Ainus viis fondi jätkusuutlikkuse hindamiseks on uurida selle tegelikke varasid. Ainult sellisel juhul saab teada, kas investeering on päriselt roheline või loob kõigest rohelise mulje.[3]
Viited muuda
- ↑ Henshaw, Mark (2010). "Eco Investor Guide" (PDF). web.archive.org. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. mai 2010. Vaadatud 23.04.2022.
- ↑ "Roheline ja keskkonnasõbralik investeerimine". Admiralmarkets.com. 08.12.2020. Vaadatud 23.04.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Green Investing Definition". Investopedia.com. 12.04.2022. Vaadatud 23.04.2022.
- ↑ "Nasdaq Sustainable Bond Network". Nasdaq.com.
- ↑ "Keskkonnaklipp "Rohepesu"". keskkonnaharidus.ee. 14.08.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.12.2021. Vaadatud 23.04.2022.