Roheline aas
Roheline aas on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadriorus.[1]
Rohelise aasa tänava ääres asub 1926. aastal avatud Kadrioru staadion.
Hoonestus
muudaAadressil Roheline aas 1 asub Kadrioru lossi endine aednikumaja.[2]
Roheline aas 3, Kadrioru lossi endine kastellaani elamu, kus ka aastail 1927–1933 elas Eduard Vilde[3]. Hoones asub Eduard Vilde majamuuseum.
Roheline aas 5, Kadrioru lossi endine teenijate maja.[4]
Roheline aas 13, Kadrioru tennisekeskuse Kadrioru tennisehall.
Roheline aas 24 asub Kadrioru staadion.
Galerii
muuda-
Roheline aas 1, Kadrioru lossi aednikumaja -
Roheline aas 3, Kadrioru lossi kastellaani elamu, kus aastail 1927–1933 elas Eduard Vilde -
Roheline aas 5, Kadrioru lossi teenijate maja -
Roheline aas 5 -
Roheline aas 14 -
![Roheline aas 14, endine Hotel de France'i teenijate elamu, 18.-19. sajand[5] (Hotelli peahoone on hävinud.)](//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5d/Tallinn%2C_endine_-Hotel_de_France%60i-_teenijate_elamu%2C_18.-19._saj_%282%29.jpg/120px-Tallinn%2C_endine_-Hotel_de_France%60i-_teenijate_elamu%2C_18.-19._saj_%282%29.jpg)
Roheline aas 14, endine Hotel de France'i teenijate elamu, 18.-19. sajand[5] (Hotelli peahoone on hävinud.)
![Roheline aas 14, endine Hotel de France'i teenijate elamu, 18.-19. sajand[5] (Hotelli peahoone on hävinud.)](/wiki/Fail:Tallinn,_endine_-Hotel_de_France%60i-_teenijate_elamu,_18.-19._saj_(2).jpg)
Ajalugu
muuda
Roheline aas sai ametlikult nime 1882. aastal. Saksa keeles oli tänava nimi Grüne Wiese, vene keeles Зелёный луг. Tänav on nimetatud Kardioru pargi haljendava aasa järgi. Seda nimetust hakati kasutama 19. sajandi algusest mitmes variandis: Grüner Platz (Roheline plats), Grüne Wiese (Roheline aas), Зелёный луг, Екатеринентальский луг (Kadrioru aas).[6]
1937. aastal avati Kadriorus aadressil Roheline aas 13 Tallinna tennise- ja hokiklubi Kadrioru tennisehalli algne hoone[7]. 1921. aastal asutatud "Tallinna Lawn-Tennise ja Hockey Klubile“ (muru-tennise ja maahoki klubi – CDL) ehitusinseneri Ado Johansoni ja Konstantin Bölau loodud Kadrioru tennisehalliga samasse ansamblisse kuulus ka Bölau projekteeritud traditsionalistliku välisilmega klubihoone, mis on vaatamata mõningatele ümberehitustele säilinud tänaseni[8]. Teises maailmasõjas sai tennisehall kannatada ning 1946-1947 hoone rekonstrueeriti. 1970. aastate lõpuks oli tennisehall täielikult amortiseerunud ning see lammutati. 1978. aastal valmis uus Kadrioru tennisehall, arhitektid Milvi Vainik ja Peep Jänes. Vt ka Kadrioru tennisekeskus.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Tallinna tänavanimed. KNAB.
- ↑ 27514 Roheline aas 1, Kadrioru lossi aednikumaja, Kultuurimälestiste register
- ↑ 1213 Maja, kus aastail 1927-1933 elas Eduard Vilde ja Kadrioru lossi kastellaani elamu, Kultuurimälestiste register
- ↑ 27510 A. Weizenbergi 22, Kadrioru lossi külalistemaja, Kultuurimälestiste register
- ↑ End "Hotel de France`i" teenijate elamu, 18.-19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.07.2021)
- ↑ Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 109
- ↑ Kadrioru tennishalli avamine Tallinnas 27. mail 1937. aastal (1937), Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr.133 (1937. aasta sündmusi), 17/22
- ↑ Carl-Dag Lige, Raudbetoonist puiduni: ehitusinsener Ado Johanson, lk 9
Välislingid
muuda- Kadriorust kostab naeru. Vilde majamuuseumis avatud näitusest
- Eduard Vilde muuseum. Roheline aas 3, maja ajalugu
- Kadriorus renoveeritakse ajaloolised tõllakuurid 2006