Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

Riigikohtu maja Tartus Toomemäel

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (ingl Constitutional Review Chamber of the Supreme Court) on haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumite kõrval neljas Riigikohtu kolleegium. Selles kontrollitakse, kas õigustloovad aktid ja välislepingud on vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasju lahendatakse ka Riigikohtu üldkogu istungil.[1]

Erinevalt kolmest teisest kolleegiumist ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil eraldi esimeest[2], vaid kolleegiumi tööd juhib Riigikohtu esimees, kelleks on alates 2019. aasta veebruarist Villu Kõve[3]. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevus, kohtusse pöördumine ja kohtumenetluse kord sätestatakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega.[4]

PõhimõttedRedigeeri

Riigikohtul on põhiseadusest tulenev kohustus korraldada põhiseaduslikkuse järelevalvet seaduste ja muude õigusaktide üle.[5] Selle kohustuse üks peamisi täitjaid on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, mis kontrollib õigustloovate aktide, nende andmata jätmise või välislepingute vastavust põhiseadusele.[1][6]

ÜlesandedRedigeeri

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-ga 2 sätestatakse Riigikohtu lisaülesanded:

  • kontrollida õigustloovate aktide ja välislepingute vastavust põhiseadusele;
  • menetleda presidendi, Riigikogu (ja selle juhatuse) otsuste peale esitatud taotlusi ja kaebusi;
  • menetleda taotlusi tunnistada Riigikogu liige, president, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma;
  • menetleda taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused;
  • otsustada, kas anda Riigikogu esimehele nõusolek presidendi ülesannetes Riigikogu erakorraliste valimiste kuulutamiseks või seaduse väljakuulutamisest keeldumiseks;
  • lahendada erakonna tegevuse lõpetamise kohta esitatud taotlused;
  • lahendada valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale esitatud kaebused ja protestid.[7]

Taotluse esitamineRedigeeri

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-de 5–9 alusel[8] võivad Riigikohtule taotluse esitada vaid president, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ning esimese, teise ja kolmanda astme kohtud[1]. Lisaks võib Riigikohtule esitada taotluse ka Riigikogu, kui soovib seisukohta selle kohta, kuidas tõlgendada põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse koostoimet. Seda siiski vaid, kui taoline tõlgendamine on olulise tähtsusega liikmesriigi kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.[1][9] Sellekohase taotluse vaatab kolleegium läbi 5–9 liikmelises koosseisus.[10]

Õiguskantsleri kohustusRedigeeri

Põhiseaduse alusel on ka õiguskantsleril kohustus viia läbi põhiseaduslikkuse järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu ning kohaliku omavalitsuse aktide üle.[11] Selle kohustuse täitmiseks on õiguskantsleri seaduse § 15 esimese lõikega sätestatud igaühe õigus pöörduda aktide ja otsuste põhiseadusele mittevastavuse küsimustes õiguskantsleri poole.[12] Samuti on põhiseaduse § 152 alusel kohtul kohustus jätta kohaldamata õigusakt, kui see on põhiseadusega vastuolus[13] – seega saab põhiseaduslikkuse küsimuse tõstatada ka harilikus menetluses[1].

Asja läbivaatamise koosseisRedigeeri

Kolleegium vaatab asja läbi üldjuhul viieliikmelises koosseisus, kuid selle kohta on sätestatud erandeid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 3.[14] Ühe näitena vaatab kolleegium lõike 2 lause 2 alusel valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse üle vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.[15]

Riigikohtu üldkogu ja kolleegiumite vahetegu taotluste lahendamiselRedigeeri

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lõike 3 alusel lahendab vajadusel ja kolleegiumi tahtel neile antud asja Riigikohtu üldkogu. Teises lauses on sätestatud eraldi reegel Riigikohtu haldus-, tsiviil- ja kriminaalkolleegiumite kohta. Selle kohaselt menetleb üldkogu nimetatud kolleegiumitele antud asjad, kui nende lahendamisel kasutatud akti põhiseadusele vastavuse osas tekib põhjendatud kahtlus.[16]

Üldkogule antakse asi aga mööndusteta siis, kui esitatakse taotlus tunnistada Riigikogu liige, president, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma, lõpetada Riigikogu liikme volitused või erakonna tegevus.[17][18] Varem nimetatud paragrahvi lõike 5 alusel vaatab üldkogu neile kuuluva asja läbi vähemalt 11-liikmelises koosseisus.[19]

Peale seaduses kehtestatu on Riigikohus leidnud, et asi võidakse üldkogule anda ka siis, kui:

  • põhiseaduslikkuse kolleegiumile edastatud taotlus asja lahendamiseks on tulnud teiselt Riigikohtu kolleegiumilt;
  • lahendamisel käsitletakse olulist põhiseaduse küsimust;
  • asja lahendamisel on kasvõi üks kohtunikest jäänud eriarvamusele;
  • asja lahendamisega muudetakse varasemat tõlgendus- või otsustamispraktikat.[1]

LiikmesusRedigeeri

Kolleegium koosneb üheksast riigikohtunikust. Igal aastal nimetatakse kolleegiumisse kaks uut riigikohtunikku ning vabastatakse liikmesusest kaks staažikamat liiget. Sealjuures võetakse arvesse haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi seisukohta ning iga nelja kolleegiumi liikmete võrdset esindatust.[1]

01.11.19 seisuga kuuluvad kolleegiumisse need üheksa kohtunikku:[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Kolleegiumid". Riigikohus. Vaadatud 06.10.2019.
  2. "Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium". Riigikohus. Vaadatud 06.10.2019.
  3. "Riigikohtu esimees Villu Kõve". Riigikohus. Vaadatud 06.10.2019.
  4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus – RT I, 07.03.2019, 3, § 1.
  5. Eesti Vabariigi põhiseadus – RT I, 15.05.2015, 2, § 152.
  6. PSJKS, § 4 lg 1.
  7. PSJKS, § 2.
  8. PSJKS, §-d 5-9.
  9. PSJKS, § 71.
  10. PSJKS, § 3 lg 21.
  11. PS, § 139.
  12. Õiguskantsleri seadus – RT I, 03.07.2018, 16, § 15 lg 1.
  13. PS, § 152.
  14. PSJKS, § 3.
  15. PSJKS, § 3 lg 2.
  16. PSJKS, § 3 lg 3.
  17. PSJKS, § 3 lg 4.
  18. "Üldkogu koosneb 19 riigikohtunikust". Riigikohus. Vaadatud 07.10.2019.
  19. PSJKS, § 3 lg 5.