Riigi arengutase
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada.
Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle näitaja suure arve põhjuseks võib olla seotud näiteks strateegiliste maavarade (nafta, maagaas, teemandid, kuld jne) tootmise, suure hulga turistide teenindamise või suuremate kuludega (nt kütmiseks, kuritegevuse vastu võitlemiseks jne).
Samuti kasutatakse riigi arengutaseme iseloomustamiseks riigi majandusstruktuuri – kas eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s või hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur). Madala arengutasemega riikides suurim osa SKT annab põllumajandus, kus on hõive suur. Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa. Aga samal ajal on madala arengutasemega riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses (nt Jordaanias on hõivatud teeninduses 77,4%, Araabia Ühendemiraatides 78%, Peruus 75,5%, Uruguays 73%, kuid teised arengunäitajad on nendes riikides madalamad.
Ettekujutuse riigi arengutaseme kohta annavad ka energia tootmine inimese kohta ja energia tarbimine inimese kohta, sest kõrgelt arenenud majandus vajab energiat (elekter, kütused jt). Heaolu näitavad sellised näitajad nagu autode ja olmetehnika (telerite, külmkapide, pesumasinate jne) arv 1000 inimese kohta, tava- ja mobiiltelefonide arv 1000 inimese kohta, arvutite arv 1000 inimese kohta, Interneti kasutajate arv 1000 inimese kohta, uurimis- ja arendustegevusega tegelejaid miljoni kohta (näitab teaduse osa ühiskonnas).
Aga kõik need näitajad on seotud materiaalse küljega ja ei arvesta sotsiaalseid näitajaid. Selle tõttu kasutatakse selliseid sotsiaalsed näitajaid nagu arstide arv 1000 inimese kohta, haiglakohtade arv 1000 inimese kohta, imikusuremus 1000 inimese kohta, keskmine oodatav eluiga ja täiskasvanute (üle 15.a) kirjaoskus või kirjaoskamatute inimeste osakaal. Nad peegelduvad tervisehoiu ja haridussüsteemi seisundit riigis.
Nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid näitajaid arvestab inimarenguindeks. Selle indeksi arvestamiseks kasutab ÜRO Arenguprogramm ostujõu pariteedi järgi ümber arvestatud SKT elaniku kohta, keskmist oodatav eluiga ja täiskasvanud inimeste haridustase.