Riidu Sepp
Riidu Sepp VR II/3 (eesnimi ka Priidu, Priido või Riido; 20. märts (vkj)/ 1. aprill 1896 Jaagu talu, Loona küla, Pihtla vald, Püha kihelkond, Saaremaa – 29. jaanuar 1962) oli Eesti sõjaväelane (reamees).
Sündis talupidaja peres. Õppis vallakoolis.
Esimeses maailmasõjas teenis ta Venemaa sõjaväe 209. jalaväepolgus.
Vabadussõjas teenis ta alates 21. veebruarist 1919 Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 1. roodus. Võitles punaste vastu Lõuna-Eestis, sai mais 1919 Põhja-Lätis raskelt haavata. Septembrist 1919 oli ta Soomusrongide Diviisi tagavarapataljonis ja intendatuuris. Aprillis 1920 vabastati sõjaväeteenistusest.
Ta müüs 1930. aastal ära oma autasutalu, elas pärast seda Tallinnas, töötas masinistina laevadel Suur Tõll, Tõstelaev nr 2, Lood, Tasuja jt. Seejärel töötas ta lukksepana Tallinna elektrijaamas.
Tunnustus muuda
- 15. septembrist 1920 anti talle Vabaduse Risti II liigi 3. järk nr 118[1] vapruse eest 1919. aastal Kõrgepalu ja Mõniste mõisa all peetud lahingutes. Lisandus veel Saaremaal Pihtla vallas asuv Urva talu ja Vabadussõja mälestusmärk.
Liikmesus muuda
- Vabaduse Risti Vendade Ühenduse (VRVÜ) Tallinna osakonna liige