Riemann (suguvõsa)

Disambig gray.svg  See artikkel on Parchimist pärit suguvõsast; Königsbergist pärit suguvõsa kohta vaata artiklit Riemann (Königsbergi suguvõsa).

Riemann (vene keeles Риман) oli Mecklenburgist Parchimist pärit käsitöölise- ja aadlisuguvõsa.

AjaluguRedigeeri

Riemannid olid Parchimis rätsepmeistrid. Suguvõsaliin algab Joachim Riemanniga (suri 1659), kelle pojapoeg rätsep Johann Christoph Riemann (1712−1782) rändas XVIII sajandi algul Liivimaale Riiga. 1739. aastal sai ta linnakodanikuks ja oli hiljem Riia Väikese Gildi oldermann. Tema poeg Johann Peter Riemann (1748−1803) omandas ülikoolihariduse ning temast sai Biķernieki (1777−1779) ja Lemsalu pastor (1779−1803). 1792. aasta 18. septembril (vkj) omandas ta Püha Rooma keisrilt aadlitiitli. Tema järeltulijad tegid hiljem karjääri Venemaal. Suguvõsa oli alles veel XX sajandi algul.

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

Riemanni suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri

  • Liivimaa läti distrikt:

KirjandusRedigeeri

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 167.
  • Seuberlich, Erich. Stammtafeln deutsch-baltischer Geschlechter. − Deutsche Stammtafeln in Listenform. Band IV. 3. Reihe. Hrsg. Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E. V. Leipzig: Verlag Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E. V, 1931. Veerg 26-27 [1].