Riemann (suguvõsa)

See artikkel on Parchimist pärit suguvõsast; Königsbergist pärit suguvõsa kohta vaata artiklit Riemann (Königsbergi suguvõsa).

Riemann (vene keeles Риман) oli Mecklenburgist Parchimist pärit käsitöölise- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Riemannid olid Parchimis rätsepmeistrid. Suguvõsaliin algab Joachim Riemanniga (suri 1659), kelle pojapoeg rätsep Johann Christoph Riemann (1712−1782) rändas XVIII sajandi algul Liivimaale Riiga. 1739. aastal sai ta linnakodanikuks ja oli hiljem Riia Väikese Gildi oldermann. Tema poeg Johann Peter Riemann (1748−1803) omandas ülikoolihariduse ning temast sai Biķernieki (1777−1779) ja Lemsalu pastor (1779−1803). 1792. aasta 18. septembril (vkj) omandas ta Püha Rooma keisrilt aadlitiitli. Tema järeltulijad tegid hiljem karjääri Venemaal. Suguvõsa oli alles veel XX sajandi algul.

Suguvõsa liikmeid

Johann Peter von Riemann (1748−1803), Biķernieki ja Lemsalu pastor, mõisavaldaja
Johann Peter von Riemann (1778−1842), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Riia kindluse komandant
Otto von Riemann (1788−pärast 1843), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), Ufaa kindluse komandant
Alexander von Riemann (1813−1881), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)
Karl von Riemann (1816−1887), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral), diviisikomandör
Nikolai von Riemann (1864−1917/1938), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), tallmeister, polgukomandör

Riemanni suguvõsa mõisavaldused

Liivimaa läti distrikt:
- Rūstuži (Rüssel) (alates 1802 pärusvaldus, leping tühistati; 1810−1811 pandivaldus)

Kirjandus

Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 167.
Seuberlich, Erich. Stammtafeln deutsch-baltischer Geschlechter. − Deutsche Stammtafeln in Listenform. Band IV. 3. Reihe. Hrsg. Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E. V. Leipzig: Verlag Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E. V, 1931. Veerg 26-27 [1].