Reutte on alev ja vald (Marktgemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Reutte ringkonnas. Vald asub 853 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 100,9 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 6498 inimest. See on Reutte ringkonna halduskeskus. Reutte asub Lechi jõe ääres.

Reutte

Vapp

Pindala 101 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 6989 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 47° 29′ N, 10° 43′ E
Valla asend Reutte ringkonnas
Reutte (Austria)
Reutte

Naabervallad muuda

Külgnevad vallad ja külad on: Breitenwang, Ehenbichl, Lechaschau ja Pflach.

Ajalugu muuda

Reutte asub Via Claudia Augustal, Vana-Rooma teel Itaaliast Saksamaale. Tirooli Soolatee Hall in Tirolist Bodeni järveni läbis kogu Außerferni piirkonna.

Reutte sai linnaõiguse 1489. aastal Sigismundilt. Hiljem kinnitas seda Maximilian I, kes andis ka lisaõigusi. Reutte rahvas tähistab seda iga-aastase festivaliga augusti esimesel laupäeval.

1692. aastast pidas maalikunstnik Paul Zeiller Reuttes töökoda, millest sai hiljem kunstikool. Tema poeg Johann Jakob Zeiller ja nõbu Franz Anton Zeiller said mõlemad sealn oma esimesed õppetunnid.

Ajal, kui Austria kuulus Saksamaasse (1938–1945), oli Reutte lähedal Dachau koonduslaagri eelpost, "Plansee Breitenwald". Aprillis 1945 jõudsid Reuttesse Ameerika 44. jalaväediviisi osad. Ameerika sõduritele oli öeldud, et oodata on tõsiseid rünnakuid, kuid tegelikult ei olnud seal üldse erilist Saksa vägede vastupanu.

Kuna Reutte on teiste oluliste Tirooli osadega ühendatud vaid Ferni kuru kaudu, muutusid üha olulisemaks rahvusvaheline transport ja majandussidemed Euroopa Liiduga, eriti Saksamaaga.

Turism muuda

Reutte on ühendatud Garmisch-Partenkircheni ja Kempteniga Allgäus rongiliiniga, mida opereerib Deutsche Bahn. Reutte on populaarne puhkekeskus ja selle lähedus kuulsate Baieri losside ja Ehrenbergi varemetega tegid Reuttest kultuurilise sihtkoha, samuti suusasihtkoha.

Sõpruslinn muuda

Viited muuda

Välislingid muuda