Raoul Saue
Raoul Saue (kuni 1935 Raoul Sauer; 26. aprill (vkj) / 9. mai 1906 Tartu – 8. mai 1943 Petšorlag, Komi ANSV) oli eesti jääpallur, jäähokimängija, treener ning spordiajakirjanik, -kohtunik ja -tegelane.
Hariduskäik muuda
Ta lõpetas 1924. aastal Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumi ning õppis aastatel 1924–1933 ja 1938–1940 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta oli korporatsiooni Fraternitas Estica liige.
Töö- ja elukäik muuda
Alates 1928. aastast töötas ta Tallinna linnavalitsuses, oli 1940. aastal maksunõude osakonna juhataja.[1] Oli Eesti Spordilehe kaastööline.
Ta oli II Riigivolikogu valimistel demokraatlike ja rahvuslike jõudude kandidaat 5. valimisringkonnas (NSV Liidu poolt organiseeritud Eesti Töötava Rahva Liidu vastaskandidaat). Pärast 20. juulil 1940 peetud Eesti-Läti jalgpallimaavõistlust ta arreteeriti. Suri vangilaagris.
Tegevus sportlase ja sporditegelasena muuda
Jääpalli hakkas ta mängima Reaalkooli liuväljal. 1922. aastast treenis Tallinna Lawn Tennise ja Hockey Klubis soomlasest treeneri Karl Malteni juhendamisel. Tuli klubi meeskonnas 1927. aastal Eesti meistriks, oli aastatel 1933–1934 Tallinna Kalevi meeskonnas Eesti jääpallimeister.
Jäähokis tuli aastatel 1934 ja 1937 mängiva treenerina Eesti meistriks.
Kuulus kaheksa korda Eesti jääpalli- ja kaks korda jäähokikoondisse.
Oli Kalevi vee- ja talispordiosakonna esimees ja Eesti esimese jäähokiväljaku rajajaid.[viide?]
Ta oli Eesti esimene rahvusvahelise kategooria jäähokikohtunik, tegutses kohtunikuna ka 1931. aasta Euroopa meistrivõistlustel.
Oli 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni taliolümpiamängudel Eesti delegatsiooni esindaja. Aastatel 1933–1940 oli ta ESK laekur ja Talvespordiliidu sekretär ning 1939–1940 Võimlejate Liidu esimees.
Tunnustus muuda
- 2018 Eesti jäähoki kuulsuste hall[2]
