Railaadsed
 |
See artikkel räägib kaladest; muusikastiili kohta vaata artiklit Raï; ansambli kohta vaata artiklit Raid (ansambel), arvuti mälu kohta käiva kohta vaata artiklit Sõltumatute ketaste liiasmassiiv (RAID) |
Railaadsed ehk raid (Batoidea, Batomorpha, Batoidei) on kalade ülemselts kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassist. Nad paigutatakse veel rühmadesse Euselachii ja Neoselachii.
VälimusRedigeeri
Neil on dorsoventraalselt väga lame keha ja suured rinnauimed, mis on aluselt pea ja kehaga kokku kasvanud.
Suu, ninaavad ja viis paari lõpusepilusid asetsevad lamedal enamasti heledal alapoolel, mida nimetatakse ka inglinäoks.
Saba on enamasti piitsjalt väljaveninud.
Ülapool on kohastunud elupaigaga ning varieerub liivakarva teralisest mustani. Ülapoolel on silmad ja avad, mille kaudu hingamiseks vajalik vesi siseneb.
Pärakuuim puudub.
Paljud raid on kaetud ogadega.
Elupaigad ja käitumineRedigeeri
Raid on põhjakalad. Nad lebavad tihti liikumatuna veekogu põhjas.
Enamik raisid on merekalad, mõned liigid elavad magevees (Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõgede jõerailased ning mõned Austraalia saagrai liigid).
ToitumineRedigeeri
Enamik railaadsetest toitub bentosest (karpidest, vähkidest ja okasnahksetest). Raid võivad süüa ka kalu.
NäitedRedigeeri
Kõige tuntum rai on hiid-sarvikrai.
Euroopat ümbritsevates meredes elavad railaste sugukond kuuluvad harilik rai (Dipturus batis), ogarai, marmorrai, tähtrai, montagui rai ja kägurai.
Kõige suuremad raid on kotkasrailased (siruulatus kuni 2,5 m, pikkus kuni 5 m) ja astelrailased (laius kuni 2,1 m, pikkus kuni 5,5 m).
Elektrirailastel on muundunud lihastest moodustatud elektrielund, mille abil nad saakloomi 60–230-voldiste ja üle 30-ampriste elektrilahendustega halvavad.
Raid toidunaRedigeeri
Osa raisid on püügikalad.
Portugali köök tunneb raitiibu.
SüstemaatikaRedigeeri
Raide süstemaatika on väga vaieldav ja pidevalt muudetav.
Joseph S. Nelsoni raamatu "Fishes of the World" 4. trükis (2006) on järgmine süsteem:
- selts elektrirailised (Torpediniformes)
- sugukond narklased (Narcinidae)
- sugukond elektrirailased (Torpedinidae)
- selts saagrailised (Pristiformes)
- sugukond saagrailased (Pristidae)
- selts railised (Rajiformes)
- sugukond Rhinidae
- sugukond haisabarailased (Rhynchobatidae)
- sugukond logardrailased (Rhinobatidae)
- sugukond railased (Rajidae)
- selts kotkasrailised (Myliobatiformes)
- Platyrhinoidei
- sugukond ketasrailased (Platyrhinidae)
- Zanobatoidei
- sugukond Zanobatidae
- Myliobatoidei
- Hexatrygonoidea
- sugukond Hexatrygonidae
- Urolophoidea
- sugukond Plesiobatidae
- sugukond jämesabarailased (Urolophidae)
- Urotrygonoidea
- sugukond Urotrygonidae
- Dasyatoidea
- sugukond astelrailased (Dasyatidae)
- sugukond jõerailased (Potamotrygonidae)
- sugukond liblikrailased (Gymnuridae)
- sugukond kotkasrailased (Myliobatidae)
- Hexatrygonoidea
- Platyrhinoidei
"Eesti entsüklopeedia" 8. köites (1995) on järgmine süstemaatika:
- selts saagrailised (Pristiformes)
- sugukond saagrailased (Pristidae)
- selts logardrailised (Rhinobatiformes, Rhynchobatiformes)
- sugukond haisabarailased (Rhynchobatidae)
- sugukond logardrailased (Rhinobatidae)
- sugukond ketasrailased (Platyrhinidae)
- selts railised (Rajiformes)
- sugukond railased (Rajidae)
- sugukond sileselgrailased (Anacanthobatidae)
- selts astelrailised (Dasyatiformes)
- sugukond astelrailased (Dasyatidae)
- sugukond jämesabarailased (Urolophidae)
- sugukond jõerailased (Potamotrygonidae)
- sugukond liblikrailased (Gymnuridae)
- sugukond kotkasrailased (Myliobatidae)
- sugukond merisarviklased (Mobulidae)
- sugukond Hexatrygonidae
- selts elektrirailised (Torpediniformes)
- sugukond elektrirailased (Torpedinidae)
- sugukond narklased (Narkidae)
EvolutsioonRedigeeri
Raid ilmusid Hilis-Juuras. Nende kõrgaeg oli Hilis-Kriidis.
ViitedRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Joseph S. Nelson: Fishes of the World, John Wiley & Sons, 4. trükk, 2006, ISBN 0-47125-031-7
Artiklis on kasutatud saksakeelset vikipeediat seisuga 31.12.2008 ja EE 8. köidet (lk 5, märksõna "raid").