Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (1932)
Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks oli rahvahääletus mis toimus 13. kuni 15. augustini 1932.
Hääletusele oli pandud Riigikogu eelnõu, millega Eesti oleks muudetud presidentaalseks vabariigiks. Hääletamine oli 5-kroonise trahvi ähvardusel kohustuslik ja hääletamas käis 91 protsenti.
Tulemused muuda
Parandamise poolt oli 333 947 ja vastu 345 215 inimest. Põhiseaduse muutmise vastu olid Tallinn, Harjumaa, Viljandimaa, Pärnumaa ja Valgamaa ning poolt Virumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Petserimaa ja Võrumaa. Peamised vastuhääled tulid suurematest linnadest ja ajakirjandus järeldas, et Eesti linnade inimesed on vasakpoolsemad kui maaelanikud. Vastuhääletajad (sotsialistid) nägid valitsuse võimu suurendamises rahva õiguste kärpimist. Keskerakonna juht Jaan Tõnisson selgitas, et osad tema erakonna liikmed leidsid, et põhiseaduse muutmisel võib põllumeeste erakonnast keegi presidendiks saada ja see ei sobi neile. (Kaja. 18.08.1932, lk. 2)
Rahvahääletuse ajal Tallinnas viibinud Inglise turistid väitsid, et hääletuse ajal oli mitmel pool kahjutulesid ja punakaartlased sõitsid linnas ringi, punased lipud autodel. Oma elu olevat nad suutnud päästa Helsingisse põgenemisega.[1]
| Valik | Hääli | % |
|---|---|---|
| Poolt | 333 979 | 49,2 |
| Vastu | 345 212 | 50,8 |
| Kehtetud/rikutud sedelid | 13 111 | – |
| Kokku | 692 302 | 100 |
| Valimisaktiivsus | 765 002 | 90,5 |
| Allikas: Nohlen & Stöver | ||