Puuküürnik
Puuküürnik on elu- või muu ruumi üürinud füüsiline või juriidiline isik, kes keeldub üüripinnalt lahkumast.[1]
Mõiste tekkepõhjus muuda
Mõiste võttis kasutusele ETV saade "Pealtnägija" ja tuli käibele seoses sellega, et Eesti võlaõigusseaduse tõttu on raske probleemsest üürijast vabaneda: esmalt tuleb üürijale kolm kuud lepingu lõpetamisest ette teatada ja kui üürija keeldub lahkumast, ei saa üürileandja teda lihtsalt välja tõsta (ka mitte politsei abil), vaid peab kohtusse pöörduma, kohtuprotsessi saab aga tõrges üürnik üsna pikale venitada.[2][3][4][5] Abi ei pruugi olla ka vee- ja elektrivarustuse välja lülitamisest ega ukseluku vahetamisest.[2][6]
Üürilepingut reguleeriv asjakorraldus pärineb ajast, mil oli aktuaalne sundüürnike probleem ning võib olla seetõttu üürnike poole kaldu.[5] Samal perioodil oli sellesisulisi vaidlusi ka kõige rohkem.[7]
Vaidlustes tekib õiguste konflikt: ühel poolel on kinnisasja omanikele tagatud põhiseadusega, et kõigi omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud, teisel poolel Eesti Vabariigi põhiseadusega ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga tagatud üürniku kodu puutumatuse õigused.[5][7]
Kuna pahatahtlikust üürnikust on raske vabaneda, ongi ajakirjanduses käibele jäänud mõiste puuk-üürnik.[5]
Mõju muuda
Puuküürnikust vabanemine võib venida aastatepikkuseks ja kujuneda kulukaks, omanik ei pruugi kohtukulusid ega ka maksmata kommunaal- ja üürikulusid täies mahus kätte saada. Täpset ülevaadet puuküürnikest pole, Eesti ligi 100 000 üürikorteriga kaasneb tõenäoliselt vaid paaril protsendil vastav probleem, näiteks kohtutäitur Elin Vilippuse büroo menetleb aastas 2021 ligi kümmet sellist juhtumit.[5][8][9][10]
Lahendus muuda
Parimaks viisiks probleemi vältimisel peetakse taustakontrolli. Paljudes riikides on tavaks üürnikult maksejõulisuse tõestuse ja soovituste nõudmine, kuid Eestis pole see komme levinud. Samuti soovitatakse nõuda tagatisi. Tallinnas on võimalik pöörduda ka üürivaidluskomisjoni, kuid see võib protsessi veelgi pikendada.[7][10]
Ligi kakskümmend aastat muutmatult kehtinud võlaõigusseadusega kaasnenud probleemi on üritatud 2021. aasta muudatusega lahendada, aga kuna üürnik on üürisuhtes nõrgem osapool, on seadusandjatel raske üürniku õigusi riivamata regulatsiooni kohendada. Muudatusega kaasnev lihtsustatud lepingu ülesütlemine, senisest suurem tagatisraha, leppetrahv, viivisemäära tõstmine, lühendatud ülesütlemise etteteatamisaeg, üürnikule pandavad haldus- ja hoolduskulud võivad olukorda leevendada, kuid probleemi ei pruugi lahendada.[11][9][12]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Puuküürnik". Õigekeelsussõnaraamat. Vaadatud 8.10.2021.
- ↑ 2,0 2,1 "Puukelanikest vabanemine pole lihtne". City24. 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.10.2021. Vaadatud 8.10.2021.
- ↑ "Puuküürnikud võetakse pihtide vahele". Delfi. 07.04.2017. Vaadatud 8.10.2021.
- ↑ Vambola Olli (18.5.2011). "Puuküürnik". Jurist aitab. Vaadatud 8.10.2021.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 16 aprill 2015 (2013). "Kinnisasja valduse väljanõudmine täitemenetluses" (PDF). Tartu ülikooli õigusteaduskond. Vaadatud 8.10.2021.
- ↑ Asso Puidet (16.4.2015). "Visa hing: puuküürnik ei alistu". Pärnu Postimees. Vaadatud 8.10.2021.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Mihkel Kärmas (06.10.2021). ""Pealtnägija": puuküürniku välja tõstmiseks võib kuluda aastaid". ERR. Vaadatud 8.10.2021.
- ↑ Matthias Kalev (05.10.2021). "EKSPRESSI ARHIIVIST | Tuntud glamuuritar Kadi Viljak on mu korteris puuküürnik. Viimasest üürimaksest on möödas kaks aastat". Eesti Ekspress. Vaadatud 8.10.2021.
- ↑ 9,0 9,1 Huko Aaspõllu (14.1.2020). "Huko Aaspõllu: puuküürnike probleem ei ole lahendatav". ERR. Vaadatud 8.10.2021.
- ↑ 10,0 10,1 "Üürileandjad: puuküürnike vastu aitab vaid omakohus". Pindi kinnisvara. 30.5.2016. Vaadatud 8.10.2021.
- ↑ Dagne Mihkels (6.01.2020). "Üürileandja saab halva üürniku pitsitamiseks lisavõimalusi". EPL. Vaadatud 8.10.2021.
- ↑ Keijo Lindeberg, Aldo Vassar (8.3.2021). "Keijo Lindebergi ja Aldo Vassari artikkel "Lihtne lahendus puuküürnike probleemile"". Lindeberg. Vaadatud 8.10.2021.