Vikipeedia

Puidu lõppviimistlus

Puidu lõppviimistlus on puitmaterjali töötlemine puitu kaitsva ainega. Puidu lõppviimistlemine on näiteks puidust eseme pinna õlitamine, vahatamine, värvimine, peitsimine või lakkimine.[1]

Puidu lõppviimistluse eesmärk muuda

 
Uretaanliimi pihustamine puidule. Pihusti kasutamine.

Viimistlemine annab puidule soovitud välimuse ja kaitseb puitu mustuse ja keskkonnamõjude eest. Ümberviimistlemine võib anda vanale puitesemele uue elu.[1]

Puit on poorne materjal. Puidu töötlemisel viimistlemiseks valitud ainega puidu poorid suletakse ja puidu välispinnale tekitatakse kaitsev kiht.[2]

Viimistlemine kaitseb puitu mitmel viisil:

  • puidu pooridesse väliskeskkonnast pärit ainete sattumise eest. Sealhulgas mustuse eest, mis on eriti tähtis toiduga kokku puutuvate puitesemete puhul;
  • õhuniiskuse muutustest tuleneva puitmaterjali paisumise ja kahanemise eest;
  • otsese vee või muude vedelike, ultraviolettkiirguse ja mehaaniliste kahjustuste eest.[3]

Ettevalmistus muuda

Puiteseme pind vajab enne viimistlemist ettevalmistamist.[2] Puitmaterjalil olevad defektid nagu kriimud, mõlgid, lõiketerade jäljed ja puiduliim tuleb materjali pinnalt enne viimistluse peale kandmist likvideerida. Selleks lihvitakse materjali pinda abrasiivpaberiga ehk liivapaberiga, kasutatakse kraabitsat või elektrilisi lihvmasinaid. Puitu võib enne viimistlemist töödelda lisaks puidukaitsevahenditega, mis konserveerivad puidu ja kaitsevad puitu bioloogilise hävinemise eest.[2]

 
Puit on poorne materjal ja puidust pind vajab pinnakatet, et puitu hävinemise eest kaitsta. Harilik tamm ja puidupoorid. Luubi all on puidu poorid hästi näha.

Viimistlusaine valiku kriteeriumid muuda

Viimistlusainete sortiment on väga rikkalik. Puidu viimistlusained võivad olla looduslikud või sünteetilised, vee baasil või orgaanilise lahusti baasil, koosneda ühest või mitmest komponendist. Valida saab paljude värvitoonide vahel, samuti eri läikeastmega viimistlusaineid, puidu mustrit rõhutavat, teist puitu imiteerivat, puidu värvivigu parandavat või katvat viimistlust. Viimistlusainete valik oleneb kasutamistingimustest. Sise- ja välitingimustes kasutatavad viimistlusained on erineva koostisega. Fassaadivärvid, akna- ja uksevärvid nagu ka teised välitingimustes kasutamiseks mõeldud värvid on valmistatud nii, et need on ilmastikule eriti vastupidavad.[1] Neile võidakse lisada seente- ja hallitusvastaseid aineid[4], nad võivad olla mustust tõrjuvate omadustega ja UV-kaitsega. Saunas kasutamiseks valmistatud viimistlusained taluvad hästi kuumust ja niiskust. Viimistlusaine valikul tuleb arvestada töödeldava pinna iseloomu, viimistlemise eesmärki, puiteseme eesmärki, viimistletava eseme kasutuskohta ning viimistlemispaiga võimalusi, viimistleja tervist ja keskkonnahoiu aspekti.[5]

Tööohutus muuda

Olenevalt koostisest on puiduviimistlusained keskkonnaohtlikumad või keskkonnasõbralikud.[5]

Lahustid ja sünteetilisi orgaanilisi lahusteid sisaldavad viimistlusained võivad olla väga mürgised. Sünteetilised lahustid, mida näiteks lakid sisaldavad ja mis laki kuivamisel lenduvad, on tuleohtlikud ja erinevaid organsüsteeme (seedesüsteem, närvisüsteem, hingamiselundkond) kahjustades väga mürgised.[2] Tavaliselt on veepõhised viimistlusained ohutumad. Lehtpuidu (tamm, pöök) töötlemisel tekkiv tolm ja aromaatsed süsivesinikud värvides ning lahustites on kantserogeensed.[6] Ilmastikule avatud keskkonnas kasutatavatele viimistlusainetele on sageli lisatud puidukaitsevahendeid, mis on enamasti mürgised. Teatud viimistlusained tekitavad kohe kasutamisel allergilisi reaktsioone, osad sisaldavad kahjulikke aineid, mis eralduvad pinnakattest keskkonda pikema aja jooksul. Keskkonnasõbralikumate viimistlusainete hulgas on allergikutele mõeldud ja mänguasjade lõppviimistluseks sobivaid viimistlusaineid.[2] Viimasena kirjeldatud viimistlusvahenditele on lisatud soovitus "Eesti Allergialiit soovitab" või keskkonnamärgis, näiteks "Nordic ecolabel". Viimistlemisel tuleb kasutada kohaseid isikukaitsevahendeid, et vältida ohtu tervisele ja elule. Enda ja ümbritsevate tervise ja keskkonna kaitseks[5]on vaja rakendada tööohutusmeetmeid. Õlide kasutamisel viimistlusainena tuleb osata vältida jäätmete isesüttimist.[2] Kasutusel olevad ohumärgistused ja nende tähenduse leiab Riigi Teatajast ning tarbijatele mõeldud veebilehtedelt. Lehekülje allosas välislinkide jaotises on viide Euroopa Liidus kasutatavatele ohutusmärkidele.

Viimistlusained muuda

 
Pärlmuttervärvid puidu dekoratiivseks viimistlemiseks.

Värv muuda

Värvimine on puidu üks levinumaid lõppviimistlemise mooduseid. Värvides saab anda puidule meelepärase dekoratiivse värvitooni. Värvimist eelistatakse madala kvaliteediga puidul, vineeril või muudel odavamatel puitmaterjalidel. Täispuidul eelistatakse teisi viimistlusaineid (kõiki järgnevaid), sest värv peidab puidu mustri.[2]

Peits muuda

Peitsimist ehk lasuurvärvimist kasutatakse puidu toonimisel rõhutamaks puidu tekstuuri. Peitsitud puitpinna võib vajadusel näiteks üle lakkida.[2]

 
Õliga viimistletud söögitarbed.

Õli muuda

Õlitamisel kantakse puidu pinnale rohkes koguses õli, lastakse õlil puidu sisse imbuda ning hiljem pühitakse üleliigne õli puidu pinnalt ära.[2] Õli on populaarne nii köögitarvikute[7] kui välimööbli viimistlemisel. Viimasel juhul võib õlile olla lisatud seente- ja hallitusvastaseid aineid. Värnits on kahekordselt keedetud linaõli ja selle kaitsetoime on nõrk nagu ka tungalteraõlil.[2]

Vaha muuda

Vaha on viimistlusaine, mis hõõrutakse vahatamisel materjali sisse ning poleeritakse läikivaks.[2]

Vaik muuda

Vaigud on kas looduslikud või sünteetilised. Šellak on looduslik vaik, mille helbed lahustatakse alkoholis ja mis on seejärel kasutusvalmis.[5] Polüuretaan on vedelplast ja annab vastupidava viimistluse, kuid selle miinuseks on pikk kuivamisaeg.[2] Polüakrüül on veepõhine polüuretaan, mis kuivab kiiresti.[2]

Lakk muuda

 
Lakiga viimistletud tammeparkett. Põrandalakk. Võrdlusena poolläikiv lakk ja tume matt lakk.

Lakkimine on kõige levinum puiduviimistlemise moodus.[2] Lakk kuivab kõvaks ja kiiremini kui õlid, aga võib aja jooksul murenema hakata. Lakitud pinnad taluvad halvasti kuumust ja vedelikke (välja arvatud erilakid, nagu näiteks ahjulakid, saunalakid, paadilakid).[2]

Pleegitamine muuda

Pleegitamisega muudetakse puidu värvust heledamaks.[2]

Põletamine muuda

Puidupinda söestada selleks, et kaitsta seda putukate, UV-kiirguse ning niiskuskahjustuste eest. Yakisugi on Jaapani traditsiooniline puidupinna söestamise tehnika.[8]

 
Põletatud puit on vastupidav ja dekoratiivne.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Black and Decker (2006). Finishing & Refinishing Wood. Minneapolis, China: Creative Publishing international.
  2. ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 Bob Flexner (1994). Understanding Wood Finishing. USA: Rodale Press, INC.
  3. ↑ Ekstedt, Jan (2002). Studies on the barrier properties of exterior wood coatings.
  4. ↑ Croitoru; Roata (2020). "Ionic Liquids as Antifungal Agents for Wood Preservation". Molecules. 25 (18): 4289.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Peter Chapman, Christina Glennon (2017). Finishing wood. USA: THE TAUNTON PR ESS, INC. Lk sissejuhatus, 108.
  6. ↑ "Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. 2021.
  7. ↑ Baldwin; Nisperos; Hagenmaier; Baker (1997). "Use of lipids in edible coatings for food products". Food Technology.
  8. ↑ Hasburgh, Laura E.; Zelinka, Samuel L.; Bishell, Amy B.; Kirker, Grant T. (16. september 2021). "Durability and Fire Performance of Charred Wood Siding (Shou Sugi Ban)". Forests (inglise). 12 (9): 1262. DOI:10.3390/f12091262. ISSN 1999-4907.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puidu_lõppviimistlus&oldid=6474260"