Pseudorühmoid ehk osaline rühmoid (ka pseudogrupoid, osaline grupoid, pseudomagma, osaline magma, poolrühmoid, poolgrupoid) on universaalalgebra (täpsemalt osaline algebra) , mis koosneb hulgast ja sellel defineeritud osalisest binaarsest algebralisest tehtest (osalisest kujutusest ).

See on rühmoidi mõiste üldistus; erinevus on ainult selles, et rühmoidi puhul ei tohi tehe olla osaline, pseudorühmoidi puhul aga tohib.

Nagu ka rühmoidi puhul, peab tehe olema kinnine. Midagi muud ei nõuta.

Alampseudorühmoid

muuda

Analoogselt rühmoidi alamrühmoidiga ja rühma alamrühmaga saab defineerida pseudorühmoidi alampseudorühmoidi, ent siin tuleb eraldi vaadelda tehte määramispiirkonda.

Olgu   pseudorühmoid. Pseudorühmoidi   nimetatakse pseudorühmoidi   alampseudorühmoidiks, kui   ja  , st tehe   on tehte   ahend tehte   määramispiirkonnale  .

Teiste sõnadega, pseudorühmoid   on pseudorühmoidi   alampseudorühmoid, kui   ja

 

ja

  kõikide   korral.

Rühmoidil   võib olla alampseudorühmoid, mis ei ole alamrühmoid, nimelt juhul, kui

 .

Näide

muuda

Olgu   ja   pseudorühmoidid, kus  ,   ing tehete   ja   Cayley tabelid on

  a b c
a a b -
b c b a
c c a -
  a b
a a b
b - b

Siis pseudorühmoid   on pseudorühmoidi   alampseudorühmoid.

Märkused:

  • Tehte   tulem võiks olla suvaline (see võiks ka olla  ,   või defineerimata), sest  .
  • Kui oleks nii, et  , siis pseudorühmoid   ei oleks pseudorühmoidi   alampseudorühmoid, sest  , nii et ei kehtiks  .

Kinnised alampseudorühmoidid ning pseudorühmoidide laiendid, täielikud laiendid ja lahtised laiendid

muuda

Olgu   pseudorühmoid ja   selle alampseudorühmoid.

  • Alampseudorühmoidi   nimetatakse kinniseks pseudorühmoidis  [1]), kui juhul kui   ja   ja  , siis   ja  . Näide:
  a b c
a a b -
b b - a
c c a -
  a b
a a b
b b -
  • Pseudorühmoidi   nimetatakse oma alampseudorühmoidi   laiendiks[1]), kui juhul kui   ja  , siis  , ja juhul kui  , siis  . Näide:
  a b c
a a - -
b b c -
c - - -
  a b
a a -
b b -
  • Pseudorühmoidi   laiendit   nimetatakse selle täielikuks laiendiks[1]), kui  . Näide:
  a b c
a a b -
b b c -
c - - -
  a b
a a -
b b -
  • Pseudorühmoidi   laiendit   nimetatakse selle lahtiseks laiendiks[1]), kui juhul kui  ,   ja  , siis   ja  , ning kui   ja  , siis  . Näide:
  a b c d
a a - - -
b d c - -
c - - - -
d - - - -
  a b
a a -
b - -

Märkused:

  • Iga pseudorühmoid on iseenda kinnine alampseudorühmoid.
  • Iga pseudorühmoid on iseenda lahtine laiend.
  • Iga pseudorühmoid, mis on iseenda täielik laiend, on rühmoid.
  • Pseudorühmoidil, mis ei ole rühmoid, saab olla lahtine laiend, saab olla täielik laiend ning saab olla lahtine ja täielik laiend. Lahtise ja täieliku laiendi näide:
  a b c d e
a a e - - -
b d c - - -
c - - - - -
d - - - - -
e - - - - -
  a b
a a -
b - -

Arvutamisseadused

muuda

Analoogselt rühmoidiga võib pseudorühmoid olla assotsiatsiivne või kommutatiivne, kuid siin tuleb täpsustada määramispiirkonnasse puutuvat. Assotsiatiivsuse ja kommutatiivsuse definitsioonid on niisugused:

  • Pseudorühmoid   on assotsiatiivne (ja seda nimetatakse siis ka osaliseks poolrühmaks[2], kui kõikide   korral juhul kui   ja  , siis
  1.   parajasti siis, kui  
  2. ja  , kui   (ning punkti 1. tõttu ka  )
  • Pseudorühmoid   on kommutatiivne, kui kõikide   korral
  1.   parajasti siis, kui  
  2. ja  , kui   (ning punkti 1. tõttu ka  )

Näited

muuda

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Richard Hubert Bruck. A survey of binary systems. – P. J. Ergebnisse der Mathematik und ihrer Grenzgebiete, kd 20 3. trükk, Springer Verlag: Berlin / Heidelberg / New York 1971, ISBN 978-3-662-42837-5.
  2. R. H. Shelp. A Partial Semigroup Approach to Partially Ordered Sets. – Proc. London Math. Soc., 1972, kd s3-24, nr 1, lk 46–58.