Ava peamenüü

Priidu Puusepp

eesti pedagoog ja keeleteadlane

Priidu Puusepp (aastani 1936 Friedrich Puusepp, 11. veebruar 1887 Võru1. november 1972 Tartu) oli eesti pedagoog ja keeleteadlane.[1]

EluluguRedigeeri

Priidu Puusepp oli rätsepa poeg.[1]

Lõpetas 1905 Valga Pedagoogika Kursused, 1940 sai Tartu Ülikoolist kesk- ja kutsekooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Oli 1905–1916 õpetaja Võru- ja Pärnumaa maakoolides, 1917–1922 Võru Ühisgümnaasiumis, 1922–1932 Tartu Õpetajate Seminaris, 1932–1944 Tartu 16. algkoolis, 1946–1953 Tartu Ülikooli vene keele kateedris. Koostas ja avaldas 32 keeleõpikut koolidele kogutiraažiga miljon eksemplari. Mitmed neist kujunesid aastakümneiks põhiõpikuteks.[1]

TeadustööRedigeeri

Uurinud vene keele grammatika ja sünonüümika küsimusi (kogumik "Vene keele rektsioone", "Vene keele sünonüüme" jm). Koostas mahuka (kuni 100 ap) "Vene-eesti fraseoloogilise sõnaraamatu" käsikirja, mis aga ei ole trükis ilmunud. Teatrihuvilisena avaldas artikleid lavakunsti kohta. Eesti NSV teeneline õpetaja (1946).[1]

TeoseidRedigeeri

  • Käsiraamat Eesti keele õigekirjutuse õppimiseks. Võru, 1921
  • Keelelised harjutused. Tartu, 1923
  • Eesti keele grammatika koolidele. Tartu, 3. trükk 1929
  • Soome keele õpetus algajaile. Tartu, 1931, 2. trükk 1936
  • Kirjakeele algmeid. Tartu, 1932
  • Elav sõna. I–IV. Tartu, 1932–1936
  • Etteütlusi I–II. Algkooli noorematele ja vanematele klassidele ning keskkoolile. Tartu, 1936
  • Vene keele õpik (kaasautor A. Klaving). Tallinn, 1940, 2. trükk 1941.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

  • Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 187
  • Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, 249
  • Muhel, V. Priidu Puusepp 80-aastane. // SV (1967) 10. III
  • Priidu Puusepp. // Nõukogude Õpetaja (1972) 11. XI
  • Priidu. Puusepp (nekroloog). // KK (1973) 1, 62.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.