Ava peamenüü

Priidu Pukk (sündinud 30. septembril 1943 Kuressaares) on eesti tehnikateadlane.[1]

EluluguRedigeeri

Priidu Pukk on Otto Puki poeg.

Pukk põgenes 1944 koos perega Rootsi. Ta lõpetas 1962 Gubbängeni Gümnaasiumi, 1974 Kuningliku Tehnikaülikooli (KTH) inseneriteaduse erialal, temast sai tehnikamagister masinatehnikas ja masinate konstrueerimises (1972, samas). Ta täiendas end 1971 pedagoogikaülikoolis ning alustas 1974 doktoriõpet (väitekiri kaitsmata).[1]

1971. aastast on Pukk olnud KTH õppejõud – teadusassistent, lektor, dotsendi kohusetäitja, 1985. aastast korraline dotsent. Ta on õpetanud mehaanikat, tugevusõpetust, masinaelemente, joonestamist ja masinate konstrueerimist ning koostanud õppevahendeid. Samuti on ta osalenud konstruktorite õppe loomises Eskilstunas Mälardaleni Ülikoolis ning töötanud seal 1977. aastast korduvalt külalisõppejõuna.[1]

TeadustööRedigeeri

Priidu Puki peamine uurimisvaldkond on masinaehitus. Peamiselt on ta tegelenud Rootsi tööstuse tootearendusega, olnud projektijuht ning osalenud asutuste ja ettevõtete uurimis- ja tootearendusprojektides. Ta on pidanud ettekandeid konverentsidel Rootsis, Eestis, Saksamaal jm.[1]

1991. aastal oli Pukk TTÜ külalisõppejõud, millele järgnes koostöö TTÜ mehaanikateaduskonna instituutidega, sh kaastegevus projektis TEMPUS kaasaegse tootearendusõppe loomisel TTÜ-s. Ühtlasi on ta juhendanud KTH-s TTÜ õppejõude. Ta on DAAAM Balticu rahvusvahelise programmikomitee liige, Rootsi Eestlaste Esinduse/Rootsi Eestlaste Liidu (REE/REL) esinduskogu liige (1966–2006) ning TTÜ audoktor (2006).[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.