Priapism
Priapismiks (priapismus) nimetatakse osade isasloomade (sealhulgas meeste) suguti valulikku, tunde kestvat seksuaalse erutuseta täielikku või osalist jäikpundumist[1] (erektsiooni), mida ei loeta seotuks seksuaalvahekorraga[2].
Priapismi ajaline kestvus on varieeruv, mitmete allikate kohaselt hakatakse seda lugema 4 tunnist, kuid andmed varieeruvad ja seisund võib kesta tunde, päevi või nädalaid.
Priapism võib esineda igas vanuses, sh vastsündinutel, kuid sagedamini noortel ja keskealistel meestel ja seda diagnoositakse ilmselgelt füüsilise läbivaatuse käigus, millele lisanduvad radioloogilsed läbivaatused ja laboratoorsed testid.
Priapismi esinemissagedus on 1,5 juhtumit 100 000 inimese kohta aastas.[3]
Ka alkoholi, marihuaana ja kokaiini jmt ainete tarvitamine võib isheemilise priapismi esile kutsuda.
Priapismi etioloogia pole selge, seda võivad põhjustada müelopaatia, mitmed ravimid, veresoonkonna kõrvalekalded, peenise kasvajalised haigused, traumad, ämblikuhammustused, lapseea leukeemia aga see võib tekkida ka teadmata põhjustel.
Priapismiga seostatakse neuroloogilisi haigusi, tserebrovaskulaarseid sündmusi, ajukasvajaid, pea- või seljaaju vigastusi ja närvisüsteemi nakkusi (neurosüüfilisega meespatsientidel). Nende tekkemehhanismid erinevad.
Priapismil on levinud 3 alatüüpi isheemiline (venoosne) ja mitteisheemiline (arteriaalne, harilikult valutu) ja stuttering. Stuttering priapism on isheemilise priapismi variatsioon, mida iseloomustavad korduvad, valulikud ja mööduvad episoodid.[4]
Inimestel ette tuleva isheemilise priaprismi korral on tegu meditsiinilise hädaolukorraga ja see võib vajada erakorralist meditsiinilist sekkumist.
Kastratsiooni ei peeta harilikult vajalikuks, kuna arvatakse, et seisund pole testosterooni vahendatud.
Kui peenisekoe nekroos või gangreen on ulatuslikud, võidakse kaaluda peenise amputatsiooni (penektoomia) ja kusejuha avamist[5].
- Ravimindutseeritud priapism
Priapism, harilikult isheemiline priapism, on mitmete ravimite võimalik kõrvaltoime, sh:
- erektsioonihäirete raviks peenisesse süstitavad ravimid, mille toimeained on alprostadiil, papaveriin, fentoolamiin jt;
- antidepressandid, fluoksetiin (Prozac), bupropion (Wellbutrin) ja sertraliin;
- alfaadrenoblokaatorid, sh prasosiin, terasosiin, doksasosiin ja tamsulosiin;
- depressiooni ja ärevushäirete ravis kasutatavad ravimid, toimeainetega hüdroksüsiin, risperidoon (Risperdal), olansapiin (Zyprexa), liitium, klosapiin, kloorpromasiin ja tioridasiin;
- antikoagulandid, nagu varfariin (Coumadin) ja hepariin;
- hormoonid, nagu testosteroon või gonadotropiini vabastajahormoon;
- aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravis kasutatavad ravimid, toimeained metüülfenidaat (Ritalin, Concerta), atomoksetiin (Strattera)[6];
- erektsioonihäirete ravis kasutatav ravim Viagra (sildenafiil).
Priapism on esinenud eesnäärmevähki põdevatel meestel kiiritusravi kõrvaltoimena.
Termin "priapism" on tuletatud kreeka viljakus- ja sigitusjõujumala Priapose järgi, kellele olid omased ebaloomulikult võimsad ja pikad erektsioonid[viide?].
Priapismi on kirjeldatud juba Vana-Egiptuse papüürustel, näiteks ravi Ebersi papüürusel. Meditsiinikirjanduses on priapismi mainitud 1616[7] H. De Petraens'i artiklis "Gonorrhoea, Satyriasis et Priapisme".[3]
Viited muuda
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 608:2004
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2010. Vaadatud 28. oktoobril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 3,0 3,1 J Cherian, A R Rao, A Thwaini, F Kapasi, I S Shergill ja R Samman, Medical and surgical management of priapism, Postgrad Med J. 2006 veebruar; 82(964): 89–94. doi: 10.1136/pgmj.2005.037291, PMCID: PMC2596691, [2017, veebruar 19]
- ↑ Jong Wook Kim, Ji Yun Chae, Jin Wook Kim jt, Stuttering Priapism in a Patient with Neurosyphilis, World J Mens Health. 23. aprill 2013 ; 31(1): 76–78. doi: 10.5534/wjmh.2013.31.1.76 PMCID: PMC3640157, [2017, veebruar 19]
- ↑ Autumn P. Davidson, DVM, MS, DACVIM, School of Veterinary Medicine, University of California, Davis, Priapism in Small Animals, [2017, veebruar 19]
- ↑ Symptoms and causes, [2017, veebruar 19]
- ↑ Jeffrey Bassett, MD and Jacob Rajfer, MD, Diagnostic and Therapeutic Options for the Management of Ischemic and Nonischemic Priapism, Rev Urol. 2010 talv; 12(1): 56–63. PMCID: PMC2859143, [2017, veebruar 19]
Välislingid muuda
- Priapismist mees.eu veebilehelt
- Sissekanne Encyclopædia Britannicas
- American Urological Association, AUA Guideline on the Management of Priapism
- Inna-Katrin Hein, Ämblikuhammustus võib tekitada neljatunnise erektsiooni, 8. märts 2011