Polüseemia

Polüseemia ehk motiveeritud mitmetähenduslikkus on nähtus, kus ühel sõnal või sõnaühendil on mitu üksteisega seotud tähendust. Polüseemia on motiveeritud, st et sõnade mitmetähenduslikkus pole juhuslik. Nähtust, kus sõnade tähendused omavahel seotud pole, nimetatakse homonüümiaks.^[1]

Polüseemias vaadatakse sõnade põhitähendusi ja alltähendusi ning mõnikord ka tähendusvarjundeid ehk tähenduskülgi.^[1]

Polüseemia esinemine eesti keeles

“Eesti keele seletavas sõnaraamatus” on 10,5% sõnadest polüseemsed. Nendest 53% on tüvisõnad ning 47% tuletised. Lihtnimisõnadest on mitmetähenduslikud 22% ja liitsõnadest vaid 5%.^[2] Kõige polüseemsemad sõnad on käima ja tõmbama, millel on vastavalt 16 ja 30 või enam tähendusüksust.^[3]

Polüseemia käsitlused

Hierarhiline võrgustik

Polüseemiat saab kirjeldada hierarhiliselt, kus tähenduste hargnemine lähtub ühest sõnast, või radiaalselt, kus tähendused hargnevad mitmes suunas.^[1]

Radiaalne võrgustik

Abstraktsionistliku polüseemia käsitluse järgi on igal sõnal üks põhitähendus, millele vastavad kõik alltähendused. Alltähendustel võib omakorda olla veel alltähendusi, kuid need peavad samuti põhitähendusele vastama. Abstraktsionistlikku käsitlust saab kujutada vaid hierarhiliselt.^[1]

Polüseemia võrgustikukäsitluses võib sõnal esineda mitu võrgustikuks seotud tähendust, mis ei pruugi olla vaid ühe põhitähenduse alltähendused. Seda saab kujutada nii hierarhiliselt kui ka radiaalselt.^[1]

Polüseemia liigid

Polüseemias tekivad alltähendused peamiselt metafooriliselt ehk sarnasuse alusel või metonüümselt ehk kokkupuute alusel.^[1] Polüseemia võib liigitada ka autohüponüümiaks, kus tähendused on soo-liigi suhtes, ja automeronüümiaks, kus tähendused on osa-terviku suhtes.^[4]

Polüseemsete sõnade näiteid

klaas – materjal, (akna)plaat, jooginõu
loom – organism, inimese vastand, elukas, loomus
nina – kehosa, tipp, isik, vahtrapuu vili
taevas – maailmaruumi osa, paradiis
tigu – loom, sisekõrva osa, kruvi, viiuli osa
tee - tee, mida saab juua ja tee, mille peal saab sõita

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Pajusalu, Renate (2009). Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. ISBN 978-9985-79-287-2.
↑ Langemets, Margit (2010). Nimisõna süstemaatiline polüseemia eesti keeles ja selle esitus eesti keelevaras. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 82. ISBN 978-9985-79-316-9.
↑ Langemets, Margit; Risberg, Lydia (24. märts 2022). "Polüseemsed sõnad". EKI teatmik.
↑ Erelt, Mati; Erelt, Tiiu Erelt; Ross, Kristiina (2020). Eesti keele käsiraamat. Harjumaa: Eesti Keele Instituut. ISBN 9789949684335.

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Pajusalu, Renate (2009). Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. ISBN 978-9985-79-287-2.

[2] Langemets, Margit (2010). Nimisõna süstemaatiline polüseemia eesti keeles ja selle esitus eesti keelevaras. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 82. ISBN 978-9985-79-316-9.

[3] Langemets, Margit; Risberg, Lydia (24. märts 2022). "Polüseemsed sõnad". EKI teatmik.

[4] Erelt, Mati; Erelt, Tiiu Erelt; Ross, Kristiina (2020). Eesti keele käsiraamat. Harjumaa: Eesti Keele Instituut. ISBN 9789949684335.

[1]

[2]

[3]

[4]