Platon Mussin-Puškin

Krahv Platon Ivanovitš Mussin-Puškin (Платон Иванович Мусин-Пушкин; 16981742) oli Venemaa riigitegelane ja senaator.

Mussin-Puškinite suguvõsavapp aastast 1798

Platon sündis bojaari Ivan Aleksejevitš Mussin-Puškini pojana. Isa oli Smolenski ja Astrahani vojevood, sai pärast osalemist Poltaava lahingus 1710 krahvitiitli ja 1713 Peeter I-lt kingituseks Karjala maakitsusel Viiburi-Käkisalmi tee paremalt poolelt Sakkolast 91 talu, mis moodustasid Petäjärvi (Петровское, Петяярви) mõisa.[1]

Platon õppis välismaal. Aastast 1716 oli ta saadik Madalmaades. 1719 sõitis ta Venemaa esindajana Kopenhaagenisse, et võita Taani kuninga Frederik IV poolehoidu Põhjasõjas Rootsi vastu. 1720 oli ta diplomaatilises lähetuses Pariisis. 1730–1732 oli ta Smolenski ja 17321734 Kaasani kuberner. 21. oktoobrist 1735 kuni 26. juulini 1736 oli ta Eestimaa kuberner.[2] Seejärel määrati ta Kommertskolleegiumi presidendiks ja oli 1739. aastast senaator.[3]

Perekond

muuda

Ta oli abielus Maria Rževskajaga, kes oli stolniku (Комнатный стольник, aastast 1686) Matvei Aleksejevitš Rževski (u. 1670–1710) tütar.

Abielust sündis Pulheria Dolgorukova, kes oli abielus Püha Anna ordeni kavaleri (1759), kindralmajori ja vürsti Fjodor Sergejevitš Dolgorukoviga, kes suri 1761 Seitsmeaastases sõjas Kolbergi vallutamisel saadud haavadesse.

Teist korda abiellus Platon Mussin-Puškin vürstinna Marfa Tšerkasskajaga, kes oli vürst Pjotr Mihhailovitš Tšerkasski (surnud 1701) ja Maria Borissovna Golitsõna tütar. Abielust sündis 2 tütart ja poeg:[4]

Viited

muuda
Eelnev
Friedrich von Löwen
Eestimaa kuberner
17351736
Järgnev
Sebastian Ernst von Manstein