Pjotr Bogatõrjov

Pjotr Grigorjevitš Bogatõrjov (vene keeles Пётр Григорьевич Богатырёв; 16./28. jaanuar 1893 Saratov – 18. märts 1971 Moskva) oli vene folklorist, etnograaf, tõlkija.

Pjotr Bogatõrjov
Sündinud	28. jaanuaril 1893 Saratovis
Surnud	18. märtsil 1971 (78-aastaselt) Moskvas
Alma mater	Moskva ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	rahvaluuleteadus, etnograafia
Töökohad	Moskva ülikool

Ta oli seotud Praha lingvistilise ringi ning ka Tartu–Moskva semiootikakoolkonnaga. Ta oli üks etnosemiootika rajajaid.

Bogatõrjov tõlkis esimesena vene keelde Jaroslav Hašeki romaani "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil".

Bogatõrjov on maetud Vostrjakovo kalmistule.

Teadustegevus

Bogatõrjov alustas teadustegevust rahvakommete ja maagiliste toimingute uurijana. Esimesse ekspeditsiooniperioodi Bogatõrjovi teadustegevuses kuuluvad 1915.–1919. aasta sõidud üliõpilasena. Mais-juunis 1915 uurisid Pjotr Bogatõrjov, N. F. Jakobson ja Roman Jakobson Moskva kubermangu Vereja maakonna murdeid ja suulist pärimust, "kirjutati üles umbes kakssada muinasjuttu, koos suure hulga laulude, ennete, vanasõnade, mõistatuste, uskumuste, rituaalide ja kommetega". Ta tegi mitu ekspeditsiooni Taga-Karpaatiasse, mille tulemusi üldistas raamat "Магические действия, обряды и верования Закарпатья" (1929). Ta uuris rahvateatrit, analüüsis võrdlevalt slaavi rahvaste folkloori.

Bogatõrjov kirjutas üle kolmesaja töö rahvateatrist ning folkloori poeetikast ja semiootikast. Tema tööd on avaldatud vene, tšehhi, inglise ja prantsuse keeles. Ta oli õpiku "Русское народное поэтическое творчество" toimetaja ja üks autoreid.