Philippe de Gaulle

Philippe Henri Xavier Antoine de Gaulle (sündinud 28. detsembril 1921 Pariisis) on Prantsusmaa erumereväelane (admiral) ja endine poliitik (senaator).

Philippe de Gaulle teise maailmasõja aegu

Poliitik Philippe de Gaulle

Philippe de Gaulle on kindral Charles de Gaulle'i poeg. Ta lõpetas 1939. aastal Pariisis asuva katoliku kooli Collège Stanislas (samas koolis õppis ka tema isa). Mereväelasena võttis ta osa teisest maailmasõjast. Pärast sõda jätkas mereväes teenimist. Läks pärast erruminekut 1982. aastal poliitikasse. 1986. aastal valiti ta Pariisi esindajana Senatisse (senaator kuni 2004. aastani).

Merevägi

Philippe de Gaulle kavatses astuda 1940. aastal kõrgemasse sõjamerekooli École navale, kuid Prantsusmaa okupeerimine muutis tema plaane. Juunis 1940 lahkus ta perega Inglismaale, kus astus Vaba Prantsusmaa Mereväkke. Teenis lahingulaevadel ja läbis mereväeohvitseride kursused Briti Kuninglikus Merekolledžis. Ta osales Lahingus Atlandi pärast ja La Manche'i patrulleerimisel.

Aastatel 1944–1945 võttis Philippe de Gaulle osa Prantsusmaa vabastamisest merejalaväe rühmakomandörina. Augustis 1944 osales ta Pariisi vabastamises. Kokku sai ta teises maailmasõjas kuus korda haavata.

Pärast sõda jätkas Philippe de Gaulle mereväes teenimist kuni 1982. aastani. Aastatel 1976–1977 oli ta Atlandi eskaadri komandör. Erru läks ta admirali auastmes Prantsusmaa mereväe peainspektori ametikohalt.

Philippe de Gaulle

Auastmed

De Gaulle'i sõjaväelised auastmed: lieutenant de vaisseau (1948), korvetikapten (1956), fregatikapten (1961), capitaine de vaisseau (1966), kontradmiral (1971), viitseadmiral (1975), vice-amiral d'escadre (1977) ja admiral (1980).

Philippe de Gaulle

Tunnustus

Philippe de Gaulle sai 1985. aastal Nõukogude Liidu valitsuselt Isamaasõja 1. järgu ordeni

• Croix de guerre 1939–1945
• Auleegioni rüütli klassi orden (1946)
• Auleegioni suurohvitseri klassi orden (1980)
• Ordre national du Mérite'i suurristi klassi orden (1984)
• Auleegioni suurristi klassi orden (2005)

Välisriikide autasud

• Nõukogude Liidu Isamaasõja 1. järgu orden (1985)

Auhinnad

• Prantsuse Akadeemia auhind (kindral de Gaulle'i kirjade ja märkmete publitseerimise eest) (1988)

Teosed

• De Gaulle (1989)
• Mémoires accessoires 1921-1946 (1997)[1]
• Mémoires accessoires 1947-1979 (2000)[2]
• Les Trente Jours qui ont fait de Gaulle (2002; kaasautor Michel Tauriac)
• De Gaulle, mon père (2003–2004; kaks köidet, kaasautor Michel Tauriac)
• Mon père en images (2006; kaasautor Michel Tauriac)

Välislingid

 Philippe de Gaulle – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis