Pett

Pett ehk võipiim ehk petipiim on või valmistamise kõrvalsaadus, mis võib olla kas rõõsk või hapendatud.

Paremas klaasis on pett, vasakus piim

Koostis

Pett sisaldab 91–92% vett ja 8–9% kuivaineid: piimasuhkrut ehk laktoosi, kõrge bioväärtusega piimavalke, fosfolipiide, mineraalaineid ja mitmeid B-rühma vitamiine.

Klaasitäis petti annab umbes 60–70 kilokalorit.

Pett sisaldab peaaegu sama palju kaltsiumi- ja fosforiühendeid kui piim. Petis on kaaliumi ja magneesiumi, lisaks sisaldab pett rohkesti inimorganismile vajalikku letsitiini. Inimene vajab letsitiini rakumembraanide ehituseks, aju talitluseks, koliini ehk B₄-vitamiini varude täiendamiseks, sapi koostises ja rasvade ainevahetuse reguleerimises.

Kasulikkus inimorganismile

Piimhappebakteritega hapendatud petti võivad tarvitada ka need inimesed, kellel on laktoositalumatus, kuna peti piimasuhkru sisaldus on piimast väiksem. Piimhappebakterid aitavad taastada soolestiku loomulikke mikrobiokooslusi ning soodustavad seedetegevust ja toitainete imendumist.

Kasutamine

Hapendatud petti kasutatakse küpsetiste valmistamiseks. Peti orgaaniliste hapete ja kergitusainete koosmõjul eralduvad gaasid muudavad küpsetise õhuliseks. Petti võib kasutada ka töötlemata. Lisades sellele kamajahu, moosi, marju, köögivilju või maitsetaimi, saab valmistada mitmesuguseid segujooke.

Eestis

Eestis müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterijuuretise abil. Juuretis sisaldab mitmesuguseid piimhappebaktereid. Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist mõningal määral lõssi.

Saadud segu ühtlustatakse, pastööritakse kõrgel temperatuuril, jahutatakse ja seejärel hapendatakse. Hapnemisprotsess kestab tavaliselt 14–16 tundi ning hapendatud peti pH-väärtus jääb vahemikku 4,5–4,7.