Penase laht

Penase laht (hispaania keeles 'ahastuse laht') on Vaikse ookeani laht Tšiili rannikul mandri põhiosa ja Taitao poolsaare vahel ning sellest lõunas, Capitán Prati provintsi ja Aiséni piirkonna territooriumil.

Asukoht Tšiili rannikul

Laht on umbes 93 km pikk, 110 km lai ja kuni 150 m sügav. Loodete tugevus on 1,6 m.

Penase laht on ise täiesti avatud läänetormidele, aga temast avaneb pääs paljudesse looduslikesse sadamatesse, väiksematesse lahtedesse, mille hulgas on Tres Montese laht, San Estebani laht ja Tarni laht. Sinna suubub palju fjorde, mis sarnanevad Norra fjordidega. Tarni lahest algab kuulus fjord Messieri väin, mille maksimaalne sügavus on 1288 m. Penase lahe kohalt läheb Lõuna-Andide ja Kesk-Andide vaheline piir. Seal on ka mitme tektoonilise laama kokkupuutekoht.

Kliima on selles piirkonnas väga niiske. Sajupäevi on aastas umbes 300 ja sademeid 3000–4000 mm aastas. Vee temperatuur on aasta ringi 8–9 °C.

Kõik lahe kaldad on mägised. Idakaldal on palju liustikke. Lahest pisut kirdesse jääb 3910 m kõrgune San Valentíni mägi.

Penase lahe idarannikul asub Laguna San Rafaeli rahvuspark.

Sealne kant on üks kõige vähem uuritud paiku. Mitmel lahte suubuval jõel ei ole isegi nime. Varem elasid neil aladel kavaskarid.

Tuntuimad saared Penase lahes on Byroni saar ja Wageri saar, kus 1741 jooksis karile üks George Ansoni ümbermaailmareisi laevadest Wager, millele järgnesid ellujäänute omavahelised konfliktid, nende jagunemine ja gruppide seikluslik püüdlus jõuda tsiviliseeritud maailma.

Lahte külastas 1834 ka Charles Darwin oma uurimisreisil laeval Beagle. Oma reisikirjas kirjeldab ta võimsat liustikku, mida ta seal nägi.