Peine on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Peine kreisi keskus

Peine

Lipp
Vapp

Pindala 120 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 51 411 (31.12.2022)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 52° 19′ N, 10° 14′ E
Valla asend Peine kreisis
Turuplats

Linna pindala on 119,51 km². 31. detsembril 2017 elas seal 49 901 inimest. See asub Fuhse jõe ja Kesk-Saksa kanali ääres, umbes 25 km Braunschweigist läänes ja 40 km Hannoverist idas.

Ajalugu muuda

1130. aasta dokument mainib Berthold von Paginit, Saksa-Rooma keisri Lothar III ministeriaali, kes andis oma nime linnale kujul Peine. Linnus, Burg Peine, pärineb sellest või varasemast ajast.

1201. aasta Hildesheimi kroonika kirjeldab vaenust piiskop Hartbert von Hildesheimi ning vendade Ekbert ja Gunzelin von Wolfenbütteli vahel. Krahv Gunzelin von Wolfenbüttel oli Saksa armee ülemjuhataja ja Saksa-Rooma keisri Otto IV senešall. Gunzelin võitis ning sai kontrolli Burg Peine ja ümbruskonna üle.

Linnusest lõunas asutas Gunzelin 1218. või 1220. aastal Peine linna. 1223. aastal sai asula linnaõiguse. Gunzelini vapp on sellest ajast linna sümbol.

1256. aastal vallutas Braunschweig-Lüneburgi hertsog Albrecht Peine ja pärast Gunzelini surma 1260. aastal kaotasid tema pojad Peine lääni Hildesheimi piiskopile.

Braunschweig-Lüneburgi Otto I, Hildesheimi piiskop, 1260–1279, andis krahv Wedekind von Poppenburgile Peine linnuse, linna ja maakonna lääniks. Otto liidendas Peine hiljem kui turulinna.

1260. aastal teenis Peine välja ka õiguse vermida münte ja oli, mõne vaheajaga, Hildesheimi piiskopkonna rahapaja 1428. aastani. 1954. ja 1956. aastal leiti Stederdorfer Straße ja Horstwegi tänavate alt kaks suurimat Saksa keskaegset hõbeda-aaret (95 ümarat kangi, kaaluga 7,5 kg, pärit 14. sajandist).

Tuntud inimesi muuda

Sõpruslinnad muuda

Pilte Peinest muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda