Pearätik (ka rätt) on naiste peakate – ruudukujuline diagonaalselt kokkumurtud rätik, mille otsad sõlmitakse kokku lõua all, harvemini kukla taga[1].

Ajaloost muuda

Euroopas on pearätik olnud viimastel sajanditel laialdaselt kasutusel.

Eestis on pearätikut kantud juba 18. sajandi teisest poolest, 19. sajandi jooksul muutus see algul naistel ja seejärel neidudel üldkasutatavaks. Kanti põhiliselt valgeid, aga ka punase- või siniseruudulisi linaseid rätikuid. Lisaks levisid üha enam puuvillased, villased ja siidist pearätikud.

Pearätikut kanti tavapäraste peakatete nagu tanu, pottmütsi või pärja peal, harvemini all. 19. sajandi lõpust alates kanti seda üha rohkem ainsa peakattena[2].

Viited muuda

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 139.
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 199.

Välislingid muuda