Disambig gray.svg  See artikkel räägib peaehtest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pärg (täpsustus).

Pärg oli võrukujuline pidulik peaehe, mida neiud kandsid lahtistel juustel.

AjaloostRedigeeri

Keskajal oli pärg levinud Kesk-Euroopas, eriti Saksamaal. Sealt Baltikumi jõudnuna olid pärjad siinmail kasutuses mitmesuguste variantidena.

Eestis kanti pärgi peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis ja Saaremaal oli levinud peapael. Hiiumaal kanti erilaadsete pärgadena pruudipärgasid, milleks lõuna pool oli seppel ja põhja pool penik[1].

KirjeldusRedigeeri

Tüüpiline eesti pärg oli papist, puukoorest või laastudest käänatud võru, millel oli laiust 4 kuni 10 cm. Võru kattis värviline siid- või villane riie, kaunistatud litrite ja karraga[1]. 18. sajandil hakati pärjale lisama kuklast rippuvaid siidilinte. Kaunid olid pruudipärjad, mida täiendavalt kaunistati klaashelmeste, rahade ja rosettidega.

Vändras, Lääne-Virumaal ja Harjumaal kanti ka nn kõrvadega pärgi. Setumaa neidudel olid kuklasse köidetavad vanikud[2].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus. Lk 224
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 156

VälislingidRedigeeri