Ava peamenüü

Pavel Petrovitš Zabolotski oli Vene aadlik ja ametnik, hiljem tõenäoliselt munk 16. sajandil.

Pavel Zabolotski kuulus Zabolotskite suguvõssa, kelle esindaja Aleksandr Vsevolodovitš oli 14. sajandil Brjanski, Smolenski ja Pihkva vürst olnud. 16. sajandil olid paljud Zabolotskid tsaari diplomaadid ja väejuhid, samuti Bojaarideduuma liikmed. Opritšnina ajal langesid aga enamik neist Ivan IV ohvritena. Pavel ise pärines suguvõsa kõrvalharust, kes ei saanud bojaari- ega vürstitiitlit. Ta sündis tõenäoliselt 1520. aasta paiku.

Alates 1550. aastast oli Pavel tsaari teenistusaadlik Gdovis (Oudovas). Selle lähedal oli tal ka mitmeid teenistusmõisu. Zabolotski võttis osa ka mitmetest sõjakäikudest nii Kaasani, Astrahani kui ka Krimmi vastu. Ka Liivi sõja ajal osales ta mitmetel sõjakäikudel ning oli 1558. aastal Vasknarva vojevood. Hiljem saadeti ta vojevoodiks Orešeki, hilisemasse Schlüsselburgi. Samuti oli ta samas ametis Rakveres. 1558. aastal võttis ta osa ka Paide piiramisest, mis lõppes aga teatavasti edutult. 1560. aastatel oli Zabolotski vojevoodiks Laiusel ja Viljandis. 1565. aasta järel ta riigiameteis enam aga ei esine, ent on oletatud, et ta ei langenud siiski mitte opritšnina ohvrina ega põgenenud Leetu, vaid jõudis enne Petseri kloostrisse mungaks minna, sest tal olid tihedad suhted sellega juba varemgi ning munk Pafnutit ongi peetud temaks. Tema surma aeg on aga teadmata, sest Pafnuti hauakivi pole säilinud.

Zabolotski oli enne Liivi sõda heades suhetes oma naabri, Vasknarva foogti Dietrich von der Steinkuhliga, kellega ka ta vähemalt paaril korral ka silmast silma kohtus. Sõja eel hoiatas ta Johann Renneri teatel Steinkuhli venelaste eelolevast sõjakäigust ning saatis hiljemgi infot venelaste plaanide kohta. Tõenäoliselt oli ta Steinkuhliga siiski vaid hea sõber ja mitte sugulane. Renneri andmeil sõdinud ta liivimaalaste vastu ka vaid tsaari käsul ja vastu oma tahtmist.

Zabolotski nime on Renner edasi andnud kui Pawel Powick ning nimetanud teda ka bojaariks. Viimast ei olnud ta kunagi, nimi Powick tulenes aga tõenäoliselt tema ametinimetusest: pomestnik.

KirjandusRedigeeri

  • Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556–1561. Tallinn: Olion, 1995. Teine trükk 2006.
  • Anti Selart. Steinkuhl und Zabolockij. Ein Kommentar zur Chronik Johann Renners. In: Estland und Russland: Aspekte der Beziehungen beider Länder. Hamburg, 2005.