Paul-Egon Prüller

Eesti füüsik

Paul-Egon Prüller (Brüller; 25. märts 1905 Tallinn2. detsember 1979 Tartu) oli eesti füüsik ja geofüüsik.[1]

Elulugu

muuda

Paul-Egon Prüller oli kooliõpetaja poeg.[1]

Lõpetas 1924 Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumi, 1928 Tartu Ülikooli (matemaatikaosakond), 1940 didaktilis-metoodilise seminari, matemaatikamagister (1932, Tartu Ülikool), väitekiri "Kasujagamise probleem elukindlustuses ja loomulik dividendi süsteem", füüsika-matemaatikakandidaat (1970, Leningradi Geofüüsika Peaobservatoorium), väitekiri "Исследование спектра атмосферных ионов и электроаэрозолей по данным измерений в г. Тарту".

Oli 1928–1940 kindlustusseltsi "Eesti" osakonna juhataja Tartus ning 1938–1940 ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppeülesande täitja, 1941 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsuse konsultant, 1942–1947 keskkooliõpetaja, 1947–1949 Tartu Riikliku Ülikooli üldfüüsika kateedri assistent ja vanemõpetaja, 1949–1975 dotsent, 1947–1951 ühtlasi Tartu Õpetajate Instituudi dotsent. 1975. aastast pensionil, kuid töötas TRÜ aeroionisatsiooni ja elektroaerosoolide laboris. Luges üldfüüsika ja füüsika õpetamise metoodika kursusi, koostanud õppevahendeid.[1]

Teadustöö

muuda

Uurimisvaldkonnad: atmosfääri ionisatsioon, elektroaerosoolid, biometeoroloogia, eesti rahvaastronoomia ja füüsika areng Tartu Ülikoolis (1802–1970). Väga ulatusliku katse- ja vaatlusmaterjali põhjal koostatud kandidaadiväitekiri oli 20. sajandi üheks suurimaks ja põhjalikumaks tööks atmosfääri ionisatsiooni alal (ilmus trükis 1970). Suurt huvi äratas monograafia "Rahvaastronoomia" (ilmunud eesti ja vene keeles). Oli 1950. aastail üks TRÜ üldfüüsika kateedri ja mõnede arstiteaduskonna kateedrite viljakaks osutunud koostöö initsieerijaid. Looduseuurijate Seltsi ja Leningradi Looduseuurijate Seltsi liige. Nõukogude Eesti preemia (1967, kollektiivis). 51 teadustrükist, 12 õppemetoodikat ja aimeartiklit.[1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.

Teoseid

muuda
  • Mõõtmisvigade arvutamine (kaasautor H. Tammet). Tartu, 1961, 3. trükk 1962
  • G. F. Parrot füüsikuna ja Tartu ülikooli füüsika kateedri esimese juhatajana. // G. F. Parroti 200-ndale sünniaastapäevale pühendatud tead konverentsi materjale. Tartu, 1967
  • Tartu linn ülikooli tegevuse algaastail. // Samas
  • Eesti rahvaastronoomia. // Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. Tallinn, 1968–, I. Tallinn, 1968
  • Исследование спектра атмосферных ионов и электроаэрозолей по данным измерений в г. Тарту. // Уч. зап. ТГУ 240 (1970)
  • Tartu Ülikooli füüsika ja geofüüsika kateedrid ja nende juhatajad 1802–1970. Tartu, 1970 (TÜ arhiiv, f 55, n 5
  • masinakirjas)
  • Tartu Ülikooli füüsika professor J. Vilip pedagoogina ja seismoloogina. // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi II. Tartu, 1975
  • Füüsika Tartu ülikoolis 19. sajandi esimesel poolel. // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. V. Tartu, 1977
  • Физики Тартуского университета и Петербургская Академия наук. // Петербургская Академия наук и Эстония. Тлн, 1978
  • Füüsika Tartu ülikoolis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul. // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. VIII (1979)
  • Tartu ülikooli Füüsikainstituut 1919–1940. // Samas.

Kirjandus

muuda
  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 328
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 277
  • E 14, 327
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 24, 33, 88, 214–215, 217, 355–356
  • III, 16, 138, 293, 294
  • Reinet, J. Paul Prüller 70. // Edasi (1975) 25. III
  • Reinet, J. Paul Prüller. // Edasi (1979) 7. XII.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.