Passi kivi
Passi kivi (Vanapagana kolmas kivi) on rändrahn Hiiumaal, Pühalepa hoiualal (KLO2000045) hooldataval puisniidul, kaitstavast looduse üksikobjektist Vanapagana kivist (Tõllukivi, KLO4000471) 600 m põhjakirdes. Kivi kõrgus on 2,8 m, ümbermõõt 14 m.
Asukoht ja andmed muuda
Kivi on huvitav oma koostise poolest – gabrost koosnevaid rändrahne Eestis väga palju ei ole ja Hiiumaa vanapagana kive võib pidada suurimateks neist.[1] Rändrahn asub Pühalepa külas maaomanikest pere suvekodu juures, juba nende esivanematele kuulunud maal. Pererahva sõnul ei soovinud kunagine vaarisa kivile tähelepanu juhtida, sest see paikneb elumajade lähedal looduslikul puisniidul. Seetõttu oli kivi asukoha kohta avalikku teavet vähe. Rändrahnu ümber kasvas kõrge sarapuuvõsa, mille esiisast majaperemees teadlikult tihedaks kujundas. Mõned aastad tagasi hakkas suur rändrahn kunagise peremehe järeltulijatele huvi pakkuma ning hakati uurima Hiiumaa kivide lugusid ja legende. Selgus, et tegemist on tõepoolest legendipõhise muistendikiviga. 2018. aastal kirjutas Cesslyn Pass kooliuurimuse[2] oma pere maal asuva muistendikivi teemal ning nii otsustati kivi ümbrus korrastada. Kivi ümbert eemaldati võsastik ning raietööde käigus ilmnes, et paremalt poolt oli kivi veidi lõhenenud ja üks tükk lahti murdunud. Massiivne kivi on nähtav ka Pühalepa küla läbivalt teelt. Rändrahn on kantud keskkonnaregistrisse kui tähelepanuväärne.
Ajaloolist infot muuda
Ajalehest Hiiumaa[3] on võimalik sama kivi kohta lugeda järgmist lugu: „Lähme lugejatega looduskaitsepäeva puhul ekskursioonile Suuremõisa kanti. Pühalepa kiriku juurest keerab tee vasakule ning viib Kerema ja Hagaste poole. Teeristil asuvad endise kõrtsi varemed. Mööda jalakaalleed edasi minnes peatub pilk suurel kivil, mida rahvasuus kutsutakse Vanapagana kiviks (ka Tõllukivi). Ümbritsev loodus võistleb siin Suuremõisa pargiga. Võib-olla on ta maalilisemgi. Allee vahel lookleb tolmune teelint, palistatuna kibuvitsadest ääristusega. Siin ja seal vahelduvad kivivared samblahabemesse kasvanud vahtragruppidega ja sirelipõõsastega. Kohati paljandub paene aluspõhi. See meie esiisade-pärisorjade kätega loodud kaunis, elamuslik looduspilt köidab ka praegu inimeste mõtteid ja tundeid."
Muistendid ja legendid muuda
Hiiumaa vanapagana kivide kohta on kirja pandud mitu sisult veidi erinevat legendi. Kõigis neid olnud vanapagan Pühalepa kiriku ehitamise pärast tige ja nii visanud ta kiriku suunas suuri kive. Üks muistend[4] kõneleb, et vanapaganale ei meeldinud Pühalepa kirik ja tahtnud selle ära hävitada: "Kui kiriku torn juba valmis saamas oli, visanud Vanasarviline Õunaku mäelt suure raudkivi ja tahtnud torni tabada. Siis tulnud ise musta täku seljas vaatama, kas pihta sai. Tulnud nii suure vaaluga, et hobuseraua jäljed pae sisse jäänud ja olnud hiljaaegu veel nähtavad. Ka kivi otsas on kabjarauakujulised jäljed. Vanakuradi tee käinudki siit läbi. Alanud see Muhust, Hiiu saarel olnud üheks teetähiseks Õunaku mägi, siis Suuremõisa, edasi Pühalepa kiriku juurest ja Pühalepa kõrtsi juurest läbi käies Pühalepa pastoraat. Seegi polnud viimane koht. Kirikumõisast edasi läinud ta Kerema küla tagusele Lehala väljale, kus suure kivi otsas tantsinud. Väsinuna tulnud ta natuke maad tagasi Kerema heinamaale, kus pannud pea kivi peale ning ennast välja maganud. Kes sellele rajale sattus ning kogemata oma jalaga Vanapagana jälje peale astus, eksis kindla peale ära.”
Ajalehest Hiiumaa[3] on võimalik sama kivi kohta lugeda järgmist lugu. Legendi järgi olnud vanapaganal vesti rinnataskus viis kivi. Hakkanud siis neid hoone peale viskama. Neli kivi läinud märgist kaugele mööda (Kukka ja Hiiessaare randa ning Palukülla). Üks kivi sattunud kirikule võrdlemisi lähedale, kuid siiski ei tabanud märki. Kõneldakse ka, et kivi vahetus läheduses paekivist alusel olevat vanapagana jalaraua jälg. Seni pole seda vist keegi leidnud. Sama asjatult on lapsed kivi alt otsinud peidetud rikkusi.
Samuti on Hiiumaa Vanapagana seotuse kividega põhjalikult kirja pannud Heino Gustavson[5]. „Varsti saab kirik valmis. Rahul on ehitajad, rahul ka rahvas. Viimane seepärast, et nüüd ei saa enam keegi keelata püha lepa juurde tulemast. Kui küsitakse, mis sul sinna asja, siis vaja vastata, et tulid kirikusse. Mõlemad kõrvuti. Iidse hiiepuu järgi jääb isegi kirikule külge Pühalepa nimi. Kuid metsade tagant märkab Hiiumaa vägimees Leiger uut jumalakoda. Vihastab, et keegi pole temalt ehitamiseks luba küsinud, ja heidab mitu suurt kivi kiriku pihta. Tuul viib aga kõik rahnud mööda. Tuleb siis ise kohale, vahib kirikut eest ja tagant. Preester kutsub vägilast ka sisse, kuid see lausub põlastavalt: „ Ei hakka mina käpuli teie madalasse kuuti ronima, ainult esivanemate hiies saan sirge seljaga seista!“ Kui ka Leiger lõppude lõpuks kiriku rahule jättis, siis Kallaste Vanapaganal läks kops üle maksa: enam ei saa kohe mitte rahu! Kirikus käib vali ladinakeelne parin, nii et kogu ümbrus kajab vastu: „Siigam-saagam, seekula-sekuloorum.“ Kirikust aga tulevad saksad Kallaste pangale loodust nautima ja aina vadistavad omakeeli: „Vintsen-vantsen-vuntsen, vas-vils-tu, vasikajalaga, kommessen, koerajalga.” Vanapagana kannatus katkeb, haarab panga jalamilt rahnu ja lennutab kiriku pihta. Paraku läheb seegi kivi mööda. Viskab teisel pühapäeval teise, ei saa ka pihta. Preester on hirmu täis, läheb tülikat naabrit manitsema. Käsib lõpetada sepikojas haamrite kolina, mis matvat kirikukellade kõla. Vanapagan kihutab mustakuuemehe kus seda ja teist. Ei tea, milleni see tüli oleks lõpuks viinud, kui vahele poleks tulnud midagi hoopis muud. Tollal seisnud külakiik otse Kallaste panga serval. Kiikujaid kiusanud sepikoja suits, Vanapaganat külanoorte laul ja lust. Lõpuks saanud kabjakoivalise sepa hing täis, tulnud külatüdrukute peale karjuma. Kuid eks Hiiu naiste kangus ole ammugi tuntud. Nii ka seekord: hauguvad Vanapaganale kartmatult vastu. Lõpuks kastavad särgid allikas märjaks, keeravad parajateks nuutideks ja muudkui riidleja kallale! Vaevalt jõuab see vehkat teha. Veeretab südametäiega koopa suu ette suure kivimüraka ja läheb kirudes minema. Leiab viimaks rahuliku elupaiga Vohilaiul.”
Ka põhilegendi järgi soovinud vanapagan takistada Pühalepa kiriku ehitamist ja viskas kiriku suunas kolm suurt kivi. Üks kukkunud kiriku lähedale, üks Valipe külla ja nüüdne, Passi nime kandev kivi, Pühalepa külla lähedalasuva talu karjamaale.
Viited muuda
- ↑ Suuroja, Kalle. Martin Suuroja 2008. Hiidrahnud. Tallinn: OÜ GeoTrail KS.
- ↑ Pass, Cesslyn 2018. Muistendikivi eksponeerimine. Loovtöö. Kärdla Põhikool.
- ↑ 3,0 3,1 Vain, H. (1961). Vanapagana kivi. Hiiumaa.
- ↑ Kaskor, Vello 2003. Hiiumaa ringteed. Vanapagana kivi. Tallinn: Maalehe Raamat.
- ↑ Gustavson, Heino 1981. Igal kohal oma lugu. Tallinn. Eesti Raamat.