Paryčy (transkribeerituna Parõtšõ) on alev Valgevenes Homieli oblastis Svietłahorski rajoonis, Paryčy külanõukogu halduskeskus. Alev asub merepinnast 135 meetri kõrgusel, Biarezina kaldal, oblasti keskusest Homielist 143 ja rajooni keskusest Svietłahorskist 33 kilomeetri kaugusel.

Paryčy

valgevene Парычы * / Paryčy *transkriptsioon: Parõtšõ
vene Паричи (Paritši)

Coat of Arms of Paryčy.png
Paryčy vapp
Flag of Paryčy.png
Paryčy lipp

Pindala: 2,9 km²
Elanikke: 1805 (2018)[1]

Koordinaadid: 52° 48′ N, 29° 25′ E
Paryčy (Valgevene)
Paryčy

Alevis on metsamajand, seal valmistatakse ehitusmaterjale (telliseid) ja konserve. Paryčys on põllumajanduskeemia labor, see on ka kohaliku põllumajandusühistu keskuseks. Haridust annavad muusikakool ja keskkool, alevis on postkontor, kultuurimaja ja kaks raamatukogu.

Paryčy õigeusu kirikus asub Zdudzičy külast toodud XI sajandist pärinev kivirist.[2]

ElanikkondRedigeeri

  • 239 (1639)
  • 3384 (1897)
  • 4485 (1908)
  • 3736 (1939)
  • 2167 (1959)
  • 2487 (1970)
  • 2918 (1979)
  • 3019 (1989)
  • 2800 (1999)
  • 2400 (2004)
  • 2244 (2006)
  • 2025 (2011)
  • 1874 (2014)
  • 1833 (2016)
  • 1805 (2018)

Asula nimiRedigeeri

 
Zdudzičy kivirist

Vadzim Žučkieviči järgi tuleneb asula nimi jõeäärsest paigast (Parečča), mille asukad on valgevene keeles Paryčy.[3]

Poola keeles on alevi nimekuju Parycze.

AjaluguRedigeeri

Paryčyt on esmakordselt kirjalikult mainitud aastal 1639, mil küla oli kohaliku mõisaks nimetatud riikliku majandi keskuseks.[4] Asula kuulus Minski vojevoodkonda ja Rečyca maakonda. Aastal 1684 kujunes asula kohalike foogtide residentsiks.[5] Aastaks 1765 oli asula kujunenud aleviks, mis oli Lopatide valduses.

Seoses Poola jagamisega läks alev aastal 1763 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Bobruiski maakonda. Aastal 1797 anti see admiral Pjotr Puštšini valdusesse. Aastal 1819 ehitati sealse vana õigeusu kiriku asemel uus. Aastal 1855 ehitati alevisse suhkruvabrik. See muutis asula kohalikuks kaubanduskeskuseks; aastal 1861 müüdi sealsel laadal 54 250 rubla eest kaupa, mis tähendas seda, et tegemist oli ühe suurema laadaga Venemaal. Aastal 1863 ehitati alevisse naiste õppeasutuse juurde teine kirik.[6] Aastal 1897 oli asulas kaks õigeusu kirikut ja viis juudi palvemaja. Lisaks asus seal kaks võõrastemaja ja kõrts; sealse mõisakompleksi juures tegutses ka viinaköök. XX sajandi alguses oli palvemajasid kolm, tegutsema oli hakanud pruulikoda, Paryčys oli avatud ka jõesadam.

Aastal 1919 läks Paryčy Valgevene NSV koosseisu, kus sellest sai aastal 1924 samanimelise rajooni halduskeskus. Aastal 1932 avati Minskist üle Hłuski ja Paryčy Mazyri viiv lennuliin, mis oli esimene lennuliin Valgevenes. 26. juunil 1941 moodustati alevis hävituspataljon. Juuli alguses vallutasid Saksa väed alevi, ent 12. juulil vallutas hävituspataljon asula tagasi ja hoidis seda enda käes mitu nädalat. 18. oktoobril 1941 hukkasid Saksa okupatsiooniväed 872 Paryčy juuti; kokku tapeti ligi 1700 asula elanikku. Aastal 1960 viidi rajooni keskus üle Šaciłkisse.

ViitedRedigeeri

  1. Численность населения на 1 января 2018 г. и среднегодовая численность населения за 2017 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа. Нацыянальны статыстычны камітэт Рэспублікі Беларусь
  2. Слуцкая, А. В белорусской деревне Здудичи обнаружили крест XI века // Комсомольская правда. 2008. 20 veebruar
  3. Краткий топонимический словарь Белоруссии / В.А. Жучкевич. — Менск: Изд-во БГУ, 1974. — lk. 282.
  4. Кернажыцкі К. Аграрная рэформа ў Бабруйскім старостве і эканамічнае становішча яго насельніцтва з 17 да паловы 19 ст. — Менск, 1931.
  5. Рассадзін С. Я., Рызнаокі Г. М., Петухоў А. В. Надваконныя ўпрыгожванні ў мястэчку Парычах: сімволіка драўляных кружаваў
  6. ГРАБЯНЧУК І. В. З гісторыі праваслаўных цэркваў // Памяць: Светлагорск. Светлагорскі район. 2003, lk. 693—694. ISBN 985-01-0255-1.

VälislingidRedigeeri