Paipe mõis
Paipe mõis (saksa keeles Paibs, läti keeles Paipes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valmiera piirkonnas Jeri vallas.
.jpg)
Ajalugu muuda
Mõis oli koos Tēdiņi mõisaga Holstferide suguvõsa valduseks. Johann von Holstferi tütar, kes mõisa päris, abiellus Tödwenite suguvõsasse ja pärandas mõisa oma pojale Leonhard von Tödwenile. Aastal 1755 müüs Leonhardi järeltulija Barbara Sophie Schreiterfeld mõisa 8000 taalri eest Joachim Johann von Sieversile. Aastal 1781 kuulusid mõlemad mõisad Carl von Steinile. Aastal 1828 läksid mõisad 8525 hõberubla eest Friedrich von Grote valdusse, hiljem aga sama summa eest Carl Johann von Engelhardi omandisse.[1] 1857. aastal omandas mõisa Reinhold von Engelhardt, ostes selle teistelt pärijatelt 20 000 hõberubla eest välja.[2]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 3/8 adramaad, sellele allus 40 mees- ning 54 naishinge.[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Tēdiņi mõisaga) neli adramaad, aastal 1688 aga 5 ja 7/8 adramaad. Aastal 1734 oli mõisatel adramaid 4 ja 3/4, aastal 1757 aga 6 ja 3/8. Aastal 1823 oli mõisate suurus 4 ja 1/5 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 2 ja 1/10, aastal 1881 aga 2 ja 30/80, lisaks allus mõisale 2 ja 40/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[5]
Viited muuda
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 132
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 205-206.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.
Kirjandus muuda
- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 132 [1].