P2 retseptorid

P2-retseptorid ehk nukleotiidi retseptorid (ka P2) on paljude loomade rakkudes toimivad retseptorid, millel on mitu funktsiooni.

Liigitus muuda

P2-retseptorid jagatakse kahte klassi:

P2Y-retseptorid muuda

P2Y-retseptorid on G-valguga seotud valgud, millel eristatakse alatüüpe P2Y₁ (ADP), P2Y₁₁ (ATP), P2Y₁₂ (ADP), P2Y₆, P2Y₂, P2Y₄.

Need retseptorid mängivad olulist rolli müelopoeesis ja müeloidsete rakkude talitluses.

P2X-retseptorid muuda

P2X-retseptorid on rakumembraani läbivad ioonkanalid, millel eristatakse alatüüpe P2X₁, P2X₂, P2X₃, P2X₄, P2X₅, P2X₆, P2X₇.

P2X-retseptorite avanemist reguleerib ATP.

P2X-retseptoreid ekspresseerivad neuronite vastavad piirkonnad, gliiarakud nii kesk-, perifeerses kui ka autonoomses närvisüsteemis.

P2-retseptorid võivad kutsuda esile mitmete rakkude, nagu südamelihase, skeletilihaste ning veresoonte, seemnejuha ja kusepõie silelihaste kontraktsiooni.

P2X₇ muuda

Pikemalt artiklis P2X7

P2X₇retseptorit ekspresseerivad immuun- ja põletikurakud. Arvatakse, et selle pikemaajaline või korduv stimulatsioon ATP-ga võib viia mitteselektiivsete pooride tekkele rakumembraanis.

Selle molekuli füsioloogiline roll on teadmata. Arvatakse, et P2X₇ osaleb ATP vahendatud tsütotoksilises raku surmas, immuun- ja põletikureaktsioonides.^[1]

ATP stimulatsioonile järgneb Ca2⁺- ja Na⁺-ioonide sisenemine raku tsütoplasmasse ja K+-ioonide väljumine.^[2]

P2 ekspressioon tüümuses muuda

Täiskasvanud isaste roti tüümuste uurimisel, kus kasutati immunohistokeemilisi ja in situ hübridisatsioone, tuvastati tümotsüütidel nii P2X- kui ka P2Y-retseptoreid.

P2X_1,2,3,4 ja P2X₅ retseptorid tüümuses paiknevates veresoontes, P2X_1,2 ja P2X₄ retseptorid tuvastati teatud silelihastes (vascular smooth muscle), P2X₃ retseptoreid seostati endoteelirakkudega, mõned väiksed arterid olid positiivsed P2X₅le. P2X_2,3,6 ja P2X₇ retseptoreid tuvastati tüümuse epiteelirakkudest. P2X₂ ja ₃-sid oli rohkelt tüümuse säsi epiteelirakkudes ja P2X₆ Hassalli kehades.

P2X₂-retseptoreid ekspresseerisid tüümuse kihnu ja perivaskulaarsed epiteelirakud. P2X_2,6 ja P2X₇-retseptorid olid aga tüümuse sidekoest vaheseinte epiteelirakkudes.^[3]

Patoloogia muuda

Vähirakud ekspresseerivad samuti P2-retseptoreid – nende retseptorite alatüüpide aktivatsioonist või inhibitsioonist võib sõltuda, kas vähirakk paljuneb või sureb.

Ajaloolist muuda

Neid retseptoreid kirjeldas esimesena purinergic signalling'i kontseptsiooniga seoses Geoffrey Burnstock (1929) 1970. aastatel.

Viited muuda

↑ Di Virgilio F, The P2Z purinoceptor: an intriguing role in immunity, inflammation and cell death., Immunol Today., november 1995;16(11):524-8., veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)
↑ Chen L, Brosnan CF., Regulation of immune response by P2X7 receptor., Crit Rev Immunol. 2006;26(6):499-513., PMID 17341191, veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)
↑ Glass R, Townsend-Nicholson A, Burnstock G. P2 receptors in the thymus: expression of P2X and P2Y receptors in adult rats, an immunohistochemical and in situ hybridisation study., Cell Tissue Res. mai 2000;300(2):295-306., veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)

Kirjandus muuda

Katrin Sak, Hele Everaus – Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliinik, Metabotroopsed nukleotiidi retseptorid perifeerses veres ja vereloomes, Eesti Arst 2002; 81 (2): 88–92

[1] Di Virgilio F, The P2Z purinoceptor: an intriguing role in immunity, inflammation and cell death., Immunol Today., november 1995;16(11):524-8., veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)

[2] Chen L, Brosnan CF., Regulation of immune response by P2X7 receptor., Crit Rev Immunol. 2006;26(6):499-513., PMID 17341191, veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)

[3] Glass R, Townsend-Nicholson A, Burnstock G. P2 receptors in the thymus: expression of P2X and P2Y receptors in adult rats, an immunohistochemical and in situ hybridisation study., Cell Tissue Res. mai 2000;300(2):295-306., veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)

[1]

[2]

[3]