P2X7
P2X7 ehk P2X7-retseptorid (ka P2X7R; varasem nimetus P2Z) on paljude loomade rakumembraani läbivad ioonkanalid ja rakkude sees toimivad valgud, millel on mitmeid funktsioone.
P2X7 loodusliku ligandi ja retseptorite avanemise regulaatorina toimib ATP.
Liigitus muuda
Need retseptorid liigitatakse P2-retseptorite hulka P2X-retseptorite alatüübina.
Ekspressioon muuda
Retseptorit on tuvastatud kesknärvisüsteemis[1] ja perifeerses närvisüsteemis, mikrogliia rakkudes, endomeetriumis ja võrkkestas.
P2X7 retseptorit ekspresseerivad immuunrakud, nagu leukotsüüdid, makrofaagid, ja tüümuse rakud – tümotsüüdid jm, ja põletikurakud.
Stimulatsioon muuda
Arvatakse, et selle pikemaajaline või korduv stimulatsioon ATPga võib viia mitteselektiivsete pooride tekkele rakumembraanis.
ATP stimulatsioonile järgneb Ca2+- ja Na+-ioonide sisenemine raku tsütoplasmasse ja K+-ioonide väljumine.[2]
Arvatakse, et P2X7 retseptorite aktivatsioon võib inimestel abiks olla mükobakterite perekond (bioloogia) perekonda liigitatud bakteri tuberkuloosi mükobakteri tapmisel[3] ja takistada HeLa rakuliini uuringutes ja hiirte eksperimentaalse nakatamise kohaselt klamüüdianakkuse levikut[4].
Füsioloogiline roll muuda
Selle molekuli füsioloogiline roll pole teada. Arvatakse, et P2X7 osaleb ATP vahendatud tsütotoksilises raku surmas, immuun- ja põletikureaktsioonides.[5]
Viited muuda
- ↑ Lord B, Aluisio L, Shoblock JR, Neff RA, Varlinskaya EI, Ceusters M, Lovenberg TW, Carruthers N, Bonaventure P, Letavic MA, Deak T, Drinkenburg W, Bhattacharya A., Pharmacology of a novel central nervous system-penetrant P2X7 antagonist JNJ-42253432., J Pharmacol Exp Ther. detsember 2014 ;351(3):628-41. doi:10.1124/jpet.114.218487., veebiversioon (vaadatud 25.02.2015)(inglise keeles)
- ↑ Chen L, Brosnan CF., Regulation of immune response by P2X7 receptor., Crit Rev Immunol. 2006;26(6):499-513., PMID 17341191, veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)
- ↑ David J. Kusner, ja Juan Adams, ATP-Induced Killing of Virulent Mycobacterium tuberculosis Within Human Macrophages Requires Phospholipase D1, The Journal of Immunology, 1. jaanuar, 2000, 164. väljaanne, nr 1, lk 379-388, doi: 10.4049/jimmunol.164.1.379, veebiversioon (vaadatud 25.02.2015)(inglise keeles)
- ↑ Toni Darville, Lynn Welter-Stahl, Cristiane Cruz, Ali Abdul, Sater, Charles W. Andrews, Jr. ja David M. Ojcius, Effect of the Purinergic Receptor P2X7 on Chlamydia Infection in Cervical Epithelial Cells and Vaginally Infected Mice, J Immunol 2007; 179:3707-3714; doi: 10.4049/jimmunol.179.6.3707, veebiversioon (vaadatud 25.02.2015)(inglise keeles)
- ↑ Di Virgilio F, The P2Z purinoceptor: an intriguing role in immunity, inflammation and cell death., Immunol Today., november 1995;16(11):524-8., veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)
Kirjandus muuda
- Katrin Sak, Hele Everaus – Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliinik, Metabotroopsed nukleotiidi retseptorid perifeerses veres ja vereloomes, Eesti Arst 2002; 81 (2): 88–92
- Yan Qu ja George R. Dubyak, P2X7 receptors regulate multiple types of membrane trafficking responses and non-classical secretion pathways, Purinergic Signal. juuni 2009; 5(2): 163–173., PMCID: PMC2686822, doi: 10.1007/s11302-009-9132-8