Hassalli kehad
Hassalli kehad (ladina keeles corpuscula thymi) on selgroogsete loomade tüümuse säsis (nii normaalses kui patoloogilises) olevad varieeruva suuruse ja arenguastmetega kindla päritoluta rakkude rühmad.
Hassalli kehade areng ja päritolu pole seni teada, arvatakse et kehad moodustatakse tüümuse epiteelirakkudest.
Hasalli kehade moodustumise (ilmumise) kohta inimloote tüümuses on andmed varieeruvad, neid on tuvastatud 8.–16. rasedusnädalani.
Hasalli kehad on tuvastatud osadel roomajatel, kuid nende olemasolu madude tüümuses on arvatavasti vähe uuritud.
On pakutud, et Hassalli kehade ülesandeks võib olla kas surnud tümotsüütide lõhustamine või ka alles arenevate tümotsüütide küpsemise tagamine.
Hassalli kehi ümbritsevad lümfisooned.
Lamba tüümuses on tuvastatud Hassalli kehade lõhustamine makrofaagide poolt – lamba embrüo tüümuses toimub suurenenud Hassalli kehade lõhustumine makrofaagide poolt kas tiinuse lõppedes või kohe peale lambatalle sündi ning asendatakse uute Hassalli kehadega. Arvatakse, et see on normaalne füsioloogiline protsess, mis peaks kestma läbi kogu eluperioodi.[1]
Hassalli kehad inimese tüümuses
muudaErinevas arengujärgus (11–40 arengunädalat) inimloodete uuringute alusel on Hassalli kehade morfoloogia varieeruv – mõõtmed võivad olla vahemikus 100–900 mikromeetrit või enamgi.[2]
Inimeste Hassalli kehad ekspresseerivad tüümuse stromaalset lümfopoetiini (TSLP). Inimese tüümuse stromaalne lümfopoetiin aktiveerib CD11c- positiivseid tüümuse dendriitrakke ekspresseerimaks rohkelt CD80 ja CD86, mille tulemusel suudavad nimetatud rakud indutseerida CD4+CD8-CD25- tüümuse T-rakkude paljunemist ja diferentseerumist CD4+CD25+FOXP3+ regulatoorseteks T-rakkudeks.[3]
Kehad on nimetatud nende avastaja Briti arsti, mikrobioloogi ja botaaniku Arthur Hill Hassall'i (1817–1894) auks, kes kirjeldas nende olemasolu inimese tüümuses 1846. aastal.
Viited
muuda- ↑ Kotani M, Fukumoto T, Brandon MR., Destruction of Hassall's corpuscles by macrophages in the sheep thymus. Lühikokkuvõte., Cell Tissue Res. 1981;217(1):49-54., veebiversioon (vaadatud 28.10.2014)(inglise keeles)
- ↑ Adil Asghar, Yunus M Syed, ja Faruqi A Nafis, Polymorphism of Hassall's corpuscles in thymus of human fetuses, Int J Appl Basic Med Res. 2012 jaanuar - juuni; 2(1): 7–10., doi: 10.4103/2229-516X.96791,PMCID: PMC3657993, 2012
- ↑ Watanabe N, Wang YH, Lee HK, Ito T, Wang YH, Cao W, Liu YJ., Hassall's corpuscles instruct dendritic cells to induce CD4+CD25+ regulatory T cells in human thymus. Lühikokkuvõte., Nature. 25. august 2005;436(7054):1181-5., veebiversioon (vaadatud 28.10.2014)(inglise keeles)
Välislingid
muuda- Arthur Hassall, "The microscopic anatomy of the human body, in health and disease", 1. köide, 72 – 73, NEW-YORK; PRATT, WOODFORD & CO., 1851., The Medical Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)(inglise keeles)
- Dr. Yasaburo Tamemori, Untersuchungen über die Thymusdrüse im Stadium der Altersinvolution, Virchows Archiv für pathologische Anatomie und Physiologie und für klinische Medizin, 217. väljaanne, nr 2, lk 255-266, 15. august 1914
- Masatake Imai, Taizo Shibata ja Takao Mineda, A New Opinion on the Origin of Hassall's Corpuscles, Okajimas Fol. anat. jap., 45 : 51-69, 1968, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)(inglise keeles)
- Bodey B, Kaiser HE., Development of Hassall's bodies of the thymus in humans and other vertebrates (especially mammals) under physiological and pathological conditions: immunocytochemical, electronmicroscopic and in vitro observations. Lühikokkuvõte., In Vivo. jaanuar – veebruar 1997 ;11(1):61-85., veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)(inglise keeles)
- Louis Kater, A Note on Hassall’s Corpuscles, Contemporary Topics in Immunobiology, 2. köide, 1973, lk 101-109, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)(inglise keeles)
- L. HENRY ja G. ANDERSON, Immunoglobulins in Hassall's corpuscles of the human thymus, J. Anat. (1990), 168, lk. 185-197, veebiversioon (vaadatud 15.01.2015.a.)(inglise keeles)
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit en:Hassall's corpuscles seisuga 25.10.2014.