Katrin Sak

eesti biokeemik

Katrin Sak (sündinud 24. veebruaril 1975 Viljandis) on biokeemik, fütokemikaalide vähivastase toime uurija.[1]

Katrin Sak
Katrin Sak.jpg
Katrin Sak 2018. aastal
Sündinud 24. veebruar 1975 (48-aastane)
Viljandi, Eesti
Haridus BSc, MSc, PhD, Dip.Nut.Med
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) fütokemikaalide vähivastane toime
Tuntumad tööd

Teosed:
"Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu" (2013)

"Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019)

"Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment" (2021)

"How Plant Flavonoids Affect the Outcome of Hormonal and Biological Cancer Therapies: A Handbook for Doctors and Patients" (2022)
Tunnustus Loend...

Tema tähtsaimad teosed on "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment" (2021) ja triloogia taimedes sisalduvate flavonoidide vastastiktoimetest klassikalise vähiravi meetoditega ("Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019), "Dietary Flavonoids Interfere with Cancer Radiotherapy" (2019), "How Plant Flavonoids Affect the Outcome of Hormonal and Biological Cancer Therapies: A Handbook for Doctors and Patients" (2022)).[2][3] Katrin Saki raamat "Combating Canine Cancers with Phytochemicals" jõudis 2021. aastal CNNi ja Forbesi parimate uute fütokemikaalialaste raamatute edetabelis Best New Phytochemicals Books To Read In The World kõrgele teisele positsioonile, püsides esikümnes peaaegu aasta (BookAuthority; CNN, Forbes).

HaridusRedigeeri

Katrin Sak lõpetas 1993. aastal Viljandi 5. Keskkooli (hõbemedaliga), 1996. aastal Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keemiaosakonna bakalaureuseõppe (BSc, cum laude) ning sai 1997. aastal samas magistrikraadi bioorgaanilise keemia erialal (MSc, cum laude). 2001. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi bioorgaanilise keemia erialal väitekirjaga "Some Aspects of Ligand Specificity of P2Y Receptors" (PhD). Kraadiõpingute vältel täiendas Katrin Sak end Uppsala Ülikoolis Rootsis (1995, 4 kuud; 1998, 9 kuud), keemilise füüsika instituudis "Rocasolano" C.S.I.C. Madridis Hispaanias (1996, 4 kuud) ja Kuopio Ülikoolis Soomes (1997, 4 kuud). Aastatel 2001–2004 oli ta järeldoktorantuuris Brüsseli Vaba Ülikooli Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituudis Belgias, 2005. aastal Alexander von Humboldti fondi stipendiaat Leipzigi Ülikoolis Saksamaal ning 2011–2012 õppis ta Austraalia Tervisekoolis, omandades Post-Graduate Diploma toitumisonkoloogia erialal (Dip.Nut.Med).[1][4]

Teadustegevuse põhisuunadRedigeeri

Katrin Sak on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, toitumisonkoloogia (nutritional oncology) uurimissuuna rajaja Eestis. Tema teadustöö peamised valdkonnad on

  • looduslike ja semisünteetiliste flavonoidide vähivastased toimed erinevates eksperimentaalsetes mudelsüsteemides, reguleeritud raku signaalikaskaadid ja seonduvad molekulaarsed mehhanismid
  • taimedes leiduvate flavonoidide biokonversioon inimorganismis, vastava ainevahetuse tulemusena tekkinud erinevate metaboliitide bioaktiivsus
  • taimses toidus sisalduvate flavonoidide vastastikmõjud traditsiooniliste vähiravi meetoditega, sealhulgas erinevate tsütotoksiliste keemiaravimitega, hormoon- ja sihtmärkravimitega ning kiiritusraviga[1]

LoometööRedigeeri

Katrin Sak on kuue mahuka ingliskeelse monograafia,[2][3][5] arvukate erialakogumike peatükkide ning üle 130 eelretsenseeritud teadusajakirjas ilmunud artikli autor.[6][7] Tema töödele on tagasi viidatud üle 5000 korra.[8] Katrin Sak on avaldanud ka kolm eestikeelset käsiraamatut[9] ja on peaaegu 200 eestikeelse teadust populariseeriva kirjutise autor. Lisaks on ta mitmete rahvusvaheliste teaduskogumike koostaja-toimetaja.[1]

Ingliskeelsed monograafiad ja käsiraamatudRedigeeri

Eestikeelsed käsiraamatudRedigeeri

Olulisemaid peatükke erialakogumikesRedigeeri

Olulisemaid eelretsenseeritud teadusartikleidRedigeeri

Olulisemaid populaarteaduslikke kirjutisiRedigeeri

  • Head ja halvad suguhormoonid. Horisont 2006; 5: 10-15
  • Kuhu ulatuvad vähi juured. Kodutohter 2011; 10: 70–71
  • Et vähkkasvaja ei haaraks ohje. Kodutohter 2012; 5: 46–48
  • Elule aastaid ja aastatele elu. Kodutohter 2012; 8: 25–27
  • Vähk kui metaboolne haigus ehk Otto Warburgi jälgedes. Fookuses Meditsiin 2013; 3: 6–9
  • Müstika piirimail ehk sissevaade vähkkasvaja olemusse. Horisont 2013; 4: 36–42
  • Kurja kasvaja peletuseks. 1 osa Eelsoodumus ei määra veel saatust. Kodutohter 2014; 7: 28–30
  • Kurja kasvaja peletuseks. 2 osa Loodus pakub lahkesti oma abi. Kodutohter 2014; 8: 20–22
  • Kurja kasvaja peletuseks. 3 osa Teadliku toiduga sõrad vähi vastu. Kodutohter 2014; 9: 26–28

Toimetatud kogumikudRedigeeri

TunnustusRedigeeri

  • 1996 – kolmas koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi korraldatud üliõpilaste teadus- ja loometööde üleriigilisel konkursil
  • 1995, 1996, 1997 – Euroopa Ühenduse TEMPUS II programmi stipendiumid
  • 1998 – Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) stipendium
  • 1998 – Põhjamaade Ministrite Nõukogu Rootsi Instituudi stipendium
  • 1999 – Ameerikas asuva Eesti Üliõpilaste Fondi stipendium
  • 1999 – Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) sõidugrant
  • 2000 – esimene koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi poolt korraldatud üliõpilaste teadustööde konkursil
  • 2001–2002 – Belgia Teadusfondi (FNRS) stipendium
  • 2001 – Inimese Puriinide ja Pürimidiinide Metabolismi Uurimise Euroopa Ühingu noorteadlase preemia
  • 2000, 2001 – Euroopa Biokeemiaseltsi (FEBS) sõidugrandid
  • 2001 – Salme ja Aleksander Mathieseni Fondi stipendium
  • 2002–2004 – Euroopa Komisjoni Marie Curie individuaalstipendium (MCIF)
  • 2005 – Alexander von Humboldti Fondi stipendium
  • 2014 – teine koht 2013. aasta parimate eesti autorite raamatute konkursil käsiraamatute kategoorias raamatu "Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu" eest
  • 2001, 2011, 2016 – stipendiumid Tartu Kultuurkapitalilt
  • 2017 – Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö preemia
  • 2021–2022 – raamatu "Combating Canine Cancers with Phytochemicals" valimine parimate uute fütokemikaalialaste raamatute edetabelisse Best New Phytochemicals Books To Read ja läbi aegade ilmunud saja parima fütokemikaalialase raamatu edetabelisse 100 Best Phytochemicals Books of All Time (BookAuthority; CNN, Forbes)[4]

IsiklikkuRedigeeri

Ema Aita Sak on saksa filoloog, isa Toivo Sak (1941-2005) oli ajaloolane (aastatel 1982-1991 Viljandi Muuseumi direktor). Emapoolne vanaisa Hermann Loova (1919-2001) oli eesti maadleja, maadlustreener ja -kohtunik.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Martinson R. Lihtsad ümberkorraldused aitavad vähki ennetada [Intervjuu Katrin Sakiga]. Pärnu Postimees 2010; 222: 7.
  • Sarv T. Tervist toovad köögiviljad kasvavad puhtas mullas [Intervjuu Katrin Sakiga]. Sakala 2010; 242: 7.
  • Siniveer L. Teadlikkus aitab vähki ennetada [Intervjuu Katrin Sakiga]. Nädalalõpp. Meie Maa. Hiiu Leht 2011; 19: 1-2.
  • Samuel E. Tervislik eluviis tõrjub vähki [Intervjuu Katrin Sakiga]. Tervis Pluss 2011; 1: 34-36.
  • Rauniste V. Kuidas hoiduda vähist? [Intervjuu Katrin Sakiga]. Meie Maa 2013; 249: 5.
  • Toiduga vähile päitsed pähe. 3 küsimust raamatu autorile. Kodutohter 2013; 6: 24-25
  • Katrin Saki raamatu "Toit ja vähk" esitlus. Kodutohter 2013; 10: 10
  • Katrin Saki teos "Toit ja vähk" saavutas Apollo 2013. a parima käsiraamatu kategoorias teise koha! Kodutohter 2014; 2: 6
  • Kliinikumi teadustöö preemia pälvis Katrin Sak. Med24; 27. oktoober 2017

VälislingidRedigeeri