Katrin Sak

eesti biokeemik
Katrin Sak (2018)

Katrin Sak (sündinud 24. veebruaril 1975 Viljandis) on eesti biokeemik.

HaridusRedigeeri

Katrin Sak lõpetas 1993. aastal Viljandi 5. Keskkooli (hõbemedaliga), 1996. aastal Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keemiaosakonna bakalaureuseõppe (B.Sc., cum laude) ning sai 1997. aastal samas magistrikraadi bioorgaanilise keemia erialal (M.Sc., cum laude). 2001. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi bioorgaanilise keemia erialal väitekirjaga "Some Aspects of Ligand Specificity of P2Y Receptors" (Ph.D.).

Kraadiõpingute vältel täiendas Katrin Sak end Uppsala Ülikoolis Rootsis (1995, 4 kuud; 1998, 9 kuud), keemilise füüsika instituudis "Rocasolano" C.S.I.C. Madridis Hispaanias (1996, 4 kuud) ja Kuopio Ülikoolis Soomes (1997, 4 kuud). Aastatel 2001–2004 oli ta järeldoktorantuuris Brüsseli Vaba Ülikooli Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituudis Belgias, 2005. aastal Alexander von Humboldti fondi stipendiaat Leipzigi Ülikoolis Saksamaal ning 2011–2012 õppis ta Austraalia Tervisekoolis, omandades Post-Graduate Diploma toitumisonkoloogia erialal (Dip.Nut.Med.).

Teadustegevuse põhisuunadRedigeeri

Katrin Sak on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, tõenduspõhise ja komplementaarse distsipliini, toitumisonkoloogia (nutritional oncology), eestvedaja Eestis. Tema peamised uurimisvaldkonnad on:

  • looduslike ja semisünteetiliste flavonoidide vähivastased toimed erinevates eksperimentaalsetes mudelsüsteemides, reguleeritud raku signaalikaskaadid ja seonduvad molekulaarsed mehhanismid
  • taimedes leiduvate flavonoidide biokonversioon inimorganismis, vastava ainevahetuse tulemusena tekkinud erinevate metaboliitide bioaktiivsus
  • taimses toidus sisalduvate flavonoidide vastastikmõjud traditsiooniliste vähiravi meetoditega, sealhulgas erinevate tsütotoksiliste keemiaravimitega ja kiiritusraviga

LoometööRedigeeri

Katrin Sak on kolme rahvusvahelise monograafia, mitmete taimsete kemikaalide kohta avaldatud erialakogumike peatükkide (Academic Press) ning üle 85 eelretsenseeritud teadusajakirjas ilmunud artikli autor. Lisaks on ta avaldanud kolm eestikeelset raamatut ja on peaaegu 200 eestikeelse teadust populariseeriva kirjutise autor.

Rahvusvahelised monograafiadRedigeeri

Populaarteaduslikud raamatudRedigeeri

Olulisemaid eelretsenseeritud teadusartikleidRedigeeri

Olulisemaid populaarteaduslikke kirjutisiRedigeeri

  • Kuhu ulatuvad vähi juured. Kodutohter 2011; 10: 70–71
  • Et vähkkasvaja ei haaraks ohje. Kodutohter 2012; 5: 46–48
  • Elule aastaid ja aastatele elu. Kodutohter 2012; 8: 25–27
  • Vähk kui metaboolne haigus ehk Otto Warburgi jälgedes. Fookuses Meditsiin 2013; 3: 6–9
  • Müstika piirimail ehk sissevaade vähkkasvaja olemusse. Horisont 2013; 4: 36–42
  • Kurja kasvaja peletuseks. 1 osa Eelsoodumus ei määra veel saatust. Kodutohter 2014; 7: 28–30
  • Kurja kasvaja peletuseks. 2 osa Loodus pakub lahkesti oma abi. Kodutohter 2014; 8: 20–22
  • Kurja kasvaja peletuseks. 3 osa Teadliku toiduga sõrad vähi vastu. Kodutohter 2014; 9: 26–28

Stipendiumid ja tunnustusedRedigeeri

  • 1996 – kolmas koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi korraldatud üliõpilaste teadus- ja loometööde 1996. aasta üleriigilisel konkursil
  • 1998 – Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni stipendium
  • 1998 – Põhjamaade Ministrite Nõukogu Rootsi Instituudi stipendium
  • 1999 – Ameerikas asuva Eesti Üliõpilaste Fondi stipendium
  • 1999 – Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni sõidugrant
  • 2000 – Esimene koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi poolt korraldatud üliõpilaste teadustööde konkursil
  • 2001 – Belgia Teadusfondi (FNRS) stipendium
  • 2001 – Inimese Puriinide ja Pürimidiinide Metabolismi Uurimise Euroopa Ühingu noorteadlase preemia
  • 2000, 2001 – Euroopa Biokeemiaseltsi sõidugrandid
  • 2001 – Salme ja Aleksander Mathieseni Fondi stipendium
  • 2002–2004 – Euroopa Komisjoni Marie Curie individuaalstipendium
  • 2005 – Alexander von Humboldti Fondi stipendium
  • 2014 – teine koht 2013. aasta parimate eesti autorite raamatute konkursil käsiraamatute kategoorias raamatu "Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu" eest
  • 2001, 2011, 2016 – stipendiumid Tartu Kultuurkapitalilt
  • 2017 – Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö preemia

IsiklikkuRedigeeri

Ema Aita Sak on saksa filoloog, isa Toivo Sak (1941-2005) oli ajaloolane (aastatel 1982-1991 Viljandi Muuseumi direktor). Emapoolne vanaisa Hermann Loova (1919-2001) oli tuntud eesti maadleja, maadlustreener ja -kohtunik.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri